mis oli tingitud nii iganenud majanduspoliitikast, sõdadest kui ka priiskavast õukonnaelust. 2)Millal ja millise sündmusega algas revolutsioon? algas 1789 aastal Bastille'I kindluse vallutamisega. (14 juuli) 3)Revolutsiooni etapid. Kes tulid võimule I, kes II ,kes III etapil? 1 etapil oli tähtsaimaks küsimuseks, kes saab võimu. Võimule tuli suurkodanlus ehk rikkad pankurid. 2 etapil kukutati kuningavõim ning kuulutati välja vabariik. Võimule tulid zirondiinid ehk keskkodanlus. 3 etapil hukati kuningas ning võimule tulid jakobiinid ehk väikekodanlus 4)Miks võime öelda, et revolutsioon arenes tõusvas joones? Revolutsiooniga kaasnevad muudatused läksid üha suuremaks. EI TEA 5)Revolutsiooni loosung- ... ,, Vabadus, võrdsus, vendlus" 6)Milliseid muutusi tõi kaasa revolutsioon ühiskonnas (nimetada vähemalt 5) Monarhia kaotamine, feodaalkord hävinemine, vabariigi loomine, eraomandi puutumatus, rahvustunde tõus,
valimisõigust; 3) anda kokkukutsutavale Riigiduumale seaduslikud õigused. Manifesti elluviimise pidi tagama esmakordselt moodustatud valitsus eesotsas peaminister S. Wittega. Venemaal tekkis nüüd hulgaliselt eri suunaga parteisid. Näiteks 1) konservatiivne oktobristide partei (suurkodanlus, mõisnikud) pooldas tugevat tsaarivõimu ja mõisnike maaomandi säilimist (neis tekitas manifest nördimust); 2) liberaalne kadettide partei (keskkodanlus, intelligents) seadis eesmärgiks parlamentaarse riigikorra ja kodanikuõigused (võtsid manifesti vastu juubeldades); 3) vasakäärmuslikud jõud, nn. sotsialistide kirev leer õhutas töölisi ja talupoegi ülestõusule. Lisaks neile möllasid Venemaal mitmed 4) marurahvuslikud organisatsioonid, kutsudes endid "mustasajaks," riisudes, tappes ja põletades lausa võimude heakskiidul. Vene esimese revolutsiooni põhiülesanne - kehtestada Venemaal
● Üldine valimisõigus alates 20. valimisaastast Sisepoliitiline areng 1920ndatel Põllumeeste Kogud Häälekandja: “Kaja” Kuulusid: K. Päts, J. Laidoner, Teemant, Soots Toetasid: jõukamad talupidajad, põllumajandusega seotud linnakodanlus Eesti Rahvaerakond Häältekandja: “Postimees” Kuulusid: J. Tõnisson, J. Poska, J. Jaakson Toetasid: linna keskkodanlus, LõunaEesti jõukamad talunikud Kristlik rahvaerakond Kuulusid: Fr. Akel, J. Kõpp, J. Lattik Toetasid: rahva klerikaalsem osa, kaitses kiriku ja vaimulike huve Eesti Tööerakond Häälekandja: “Vaba maa” Kuulusid: A. Piip, O. Strandman, J. Kukk Toetajad: väikekodanlus, ametnikud ja õpetajad Eesmärgid: keskkihtide elujärje tõstmine sotsiaalsete uuenduste teel