· Liikide vahelised erinevused · Olukord, kus need erinevused saaksid realiseerida (jääkaru, pruun karu) · Stabiliseeriv valik 1) kõrvaldatakse mutandid 2) viib optimaalse genofondi säilimisele 3) Kinnistab, kaitseb väljakujunenud kohastumisi 4) Viib täislikumale kohastumisele 5) Säilivad organimid, kes vähem sõltuvad keskkkonnast, Näide: Latimeeria(kala), hõlmikpuu, sipelgad · Suunav valik 1)Org-d satuvad uude keskkonda 2)Keskk. Tingimused muutuvad-> ümberkohastumine 3)Ümber kohastumine -> viib liikide täiuslikumale kehastumisele · Lõhestav valik 1) kujuneb 2 äärmuslikku fenotüüpi 2) viib uue liigi eristumiseni algses Organismi kohastumine Looduslik
kirjeldusi kokku kaheks suuremaks vaimuhaiguseks. Ning esitas need meditsiinilises mudelis. Enne meditsiinilist seletust on olnud ka teisi näiteks demonoloogiline ja moraalne mudel. Pärast meditsiinilist on tekkinud näiteks psühhooloogiline ja sotsiaalne seletus. Kui ainuvalitses meditsiiniline mudel, jagati häired selgetesse rühmadesse: 1. Orgaanilised häired, 2. Psühhoosid ja 3. Neuroosid. Kasutati ka järgmist jaotust: 1. Eksogeensed haigused, mille põhjus on tulnud väljaspoolt, keskkkonnast, ja 2. Endogeensed haigused, mis on tekkinud sisemistel põhjustel. Endogeensed põhjused tähendasid kaasasündinud bioloogilist viga. Eksogeenseteks teguriteks olid aga psühhotraumad. Praegu kehtiv RHK-10 võtab arvesse teaduslikke uurimusi, mis ei näita, et ühed häired tuleneksid ainult kaasasündinud bioloogilistel põhjustest ja teised ainult psühhotraumadest. Seetõttu praegu kehtiv RHK-10 klassifitseerib häireid kümneks suureks rühmaks ennekõike häirepildi sarnasuse alusel
edasi teise keskkonda. Need kaks nähtust esinevad nii valguse levimisel õhust vette kui veest õhku. Kui sa tegid läbi töövihiku praktilise ülesande klaasplaadiga, siis sa juba tead, et ühest läbipaistvast keskkonnast teise minekul valguse levimise suund üldjuhul muutub (ei muutu vaid siis, kui valgus langeb kahe keskkonna piirpinnaga risti). Valguse levimise suuna muutumist valguse levimisel ühest läbipaistvast keskkkonnast teise nimetatakse valguse murdumiseks. Seda teades püüame selgitada, millised valguskiired erinevate vaatlejate silma satuvad. Joonis 3.18. Kust jõuab valgus vaatleja silma? 37 Esimese vaatleja silma satuvad vaid püstsihis, nii alt üles kui ülalt alla, le- vivad kiired
<5 siis Vlahus 65. miskõvera hüppe kõ Millest sõlltub tiitrim õrgus tugev va happe tiitrimisel tugeva alusegaa? Tiitrimiiskõvera hüüppekõrgus tugeva happpe tiitrimiseel sõltub haappe lahuse kontsentrattsioonist ja titranndi kontsenntratsioonistt, mida lahjjem happelahus ja mid da lahjem ttitrandi lahus, seda madalam m hüpe. Tiiitrimiskõvera hüpe sõlltub ka solv vendist oleenevalt keskkkonnast võ õib hape käituda tugevamaltt või nõrgem malt. 66. Puhverlahused. Nend de pH leidm mine. Puhverllahus - lahuus, millel on iseloomuulik pH väärrtus ja võim me seda säiilitada lisatu ud H3O+ või OH H- ioonide ülehulkade ü sidumise s teeel. Koosnebb reeglina nõrgast n happpest ja temaa soolast
annaabi.ee 
