Isikud, kes elatuvad kapitalist või õpitud ametist. Haritlaskond. Jõukam ülemklassist, puudusid poliitilised õigused. Alamklass. Selle klassi moodustasid inimesed, kes elatusid füüsilisest tööst nii maal kui linnas. Pärast II maailmasõda räägitakse kihiühiskonnast, kus positsiooni määrab varanduslik seisus. Olulise osa arenenud maade rahvastikust moodustasid nüüd vabrikutöölised, kelle kohta hakati kasutama Vana-Roomast pärit mõistet proletariaat. Vahed näiteks keskkihiks loetava teenistujaskonna ning madalamaks kihiks loetava tööliskonna vahel on oluliselt muutunud. Tavaline ametnik või õpetaja teenib sageli vähem kui oskustööline. Olulist rolli klassiühiskonna muutumisel kihiühiskonnaks on mänginud konveieriseerimine ja teaduslik-tehniline pööre. Uueks etapiks tööstusühiskonna arengus sai fordism. Nii nimetati tootmiskorraldust ja majanduspoliitikat, millele pani 20. sajandi esimesel kümnendil aluse USA tööstur Henry Ford
Mikrofibrillid-on koondunud fibrillideks,mis trahheedest toim vee transport juurestikust võrasse.Sooned võivad esineda kas omakorda mood lamelle,millest arenevad erineva kihi- ja suunalised hajutatult üle terve ristlõike v süstemaatiliselt koondatud aastarõndgaste rakuseinad.Sekundaarsein- seespool primaarseina ja rakuseina tähtsaim piiridele.Säsi ja juveniilpuit-säsi on puutüve keskosas asetsev kude,mis kulgeb osa,jaguneb väliskihiks(S1),keskkihiks(S2) ja sisekihiks(S3).Mikrofibrillid piki tüve ja mille tipp lõpeb pungaga.Säsi koosneb õhukeseseinalistest asuvad kõigis kolmes kihis paralleelsete kihtidena spiraalselt ümber rakkudest,mis sisald toitainete tagavarasid.Säsi läbimõõt on ainult paar mm ja raku.Poorid rakuseinas-võimaldavad radiaalsuunaliselt vedelikke tema läbilõige võib olla puuliigiti erinev(ümmargune,hulknurkne).Juveniilpuit transportida.Võib esineda liht-,poolliht- ja koobaspoore
..20 nm. Mitsellide vahel paiknevad miniõõnsused suurusega 1...10 nm, mille õhu või veega täitumine mõjutab puidu kahanemist ja paisumist. Mikrofibrillid moodustavad primaarseina välimises osas ebakorrapärase võrgustiku, kusjuures sisemine kiht võib raku ristitelje suhtes teatud nurga all asetseda. Sekundaarsein areneb seespool primaarseina ja on rakuseina kõige tähtsam osa, mis jaguneb omakorda väliskihiks (S1), keskkihiks (S2) ja sisekihiks (S3). Mikrofibrillid asuvad kõigis neid kihis paralleelsete kihtidena spiraalselt ümber raku. Igas kihis on erinev arv lamelliridasid ja mikrofibrillid erineva kaldenurga all. 17. Kirjeldage puukoore mikroehitust. Joonistage skeem • Sõeltorud on üksteisega otsapidi ühinenud elus rakud, kuid erinevalt soontest nende rakuvaheseinad ei hävi - nad on varustatud pooridega ainete läbilaskmiseks (sõelplaat). • Niines asuvate sõeltorude seinad ei puitu
annaabi.ee 
