Vaskuss (Anguis fragilis) on vaskuslaste sugukonda kuuluv roomaja.Vaskuss on levinud peaaegu kogu Euroopa mandriosas (välja arvatud Pürenee poolsaare lõunaosa, enamik Vahemeremaadest ja põhjaalad).Täiskasvanud isendid võivad olla maksimaalselt 50 cm pikkused. Vaskusside soomused on siledad ja ümber keskkeha on 2430 soomust. Isendite ülapool võib olla pruunikas, hallikas, punakas või vasekarva. Emasloomadele on iseäralik seljatriip, isastega võrreldes tumedamad küljed ja tume kõht. Idapoolsematel aladel elavatel isastel on täheldatud siniseid täppe. Millal võib Eestis kohata. Ärkavad talveunest märtsis-aprillis. Talveunne jäävad uuesti oktoobris. Välimus. Vaskussidel on sile ja kahvatu helgiga vaskse tooniga keha. Sealt tuleb ka tema nimi. Vahel harvem on keha hall või helepruun
tritocerebrum (tagaaju), mis on vastavuses kolme kõige eespoolsema keha segmendiga. (Mayer et al, 2010) Sarnasustelt hoolimata on küüsikloomade ja lülijalgsete aju ehitus siiski teistsugune. Erinevalt lülijalgsetest puuduvad küüsikloomadel spetsiaalsed optilised närvitängud, neil on vähe ühendusi lateraalsete aju närvitänkude vahel ja ainult väike arv laskuvaid suuri kiude. Samuti on küüsikloomade keskkeha eesaju peal, mitte selle sees nagu lülijalgsetel. (Mayer, Whitington, 2011) Limanäsade uuringud on näidanud, et sealsed närvid on pärit närviväädist, mitte ajust ja küüsikloomade aju on kahepoolne, mitte kolmepoolne nagu varem arvatud. See lubab arvata, et tagaaju ei olnud veel eristunud küüsikloomade ja lülijalgsete ühises esivanemas, vaid arenes välja alles lülijalgsetes. (Mayer, Whitington, 2011)
Haigus puhkeb sageli juba lapse- või noorukieas. I tüübi diabeeti ennetavat ravi ei tunta. I tüübi diabeedi puhul on kõhunäärme insuliini tootvad beetarakud hävinud või ei suuda enam insuliini toota. Seetõttu vajab I tüübi diabeet alati insuliinravi. Eestlastest diabeetikust põeb umbes 10 protsenti I tüübi diabeeti. II tüübi diabeet algab enamasti täiskasvanueas. Haigestunud isik on enamasti ülekaalus (keskkeha rasvumusega) ja tema vererõhk või vere rasvanäitajad on kõrgenenud. Teised riskitegurid on näiteks pärilikkus, kõrge vanus, vähene kehaline aktiivsus või pikemat aega jätkunud koormav stress. Haiguse põhjuseks võib olla ka mingi haigus või teatud haiguste ravis kasutatud ravimid. II diabeedi puhul on insuliini tootmine, kudede reaktsioon insuliinile (nn. Insuliiniresistentsus) või mõlemad häiritud
annaabi.ee 
