PS ei anna alust KOV distantseeritus riigivõimust ka ülehinnata: KOV iseseisvus kohaliku elu küs-tes pole absoluutne, vaid PS § 154 järgi „seaduse alusel“. Linn ja vald peavad järgima riigivõimu poolt kehtest seadusi + riiklikud ül-d. KOV ei ole riik riigis: puud seadusandlik üldpädevus ja riigist madalam võimutasand. KOV üksustel puud põhiõigusvõime. KOV-del ebapiisav finants- ja haldussuutlikus, mis teevad ndd sõltuvaks riigi keskhaldusest. EE KOV-e - ajaloost KOV eelaste muinasajast 1866. a vallakogukonna seaduseni Muinasaeg (7. saj – 13. saj) Linnused ja tavaasulad. Külaühisk kujunemine. 45 kihelkonda ühinesid 8 maakonnaks. Iga maakond oli võimu poolest suveräänne riik, millel oli kaks võimuorganit: rahvakogu (sõjavõimelised mehed, maa küs) ja vanematekogu (maa juhtiv ja täitev organ). Kihelkondade võimuorganid olid rahvakogu ja valitsus vanematest. Sisemiselt olid kihelkonnad iseseisvad.
saj. keskpaik) Lähtealused: 1) saksa klassikaline filosoofia; 2) õiguse ajalooline koolkond;3) saksa liberalismi poliitiline doktriin Riikliku omavalitsuse teooria põhiteesid: kohalik omavalitsus, s.o riikliku kohahalduse organiseerimise üks vormidest e. riigivalitsemise eriliik kõik võimuvolitused kohaliku omavalitsuse valdkonnas on andnud riik riigi poolt antud ülesannete täitmise üle teostavad järelevalvet keskorganid erinevalt riiklikust keskhaldusest teostatakse kohalikku omavalitsust kohalike elanike abil Riikliku omavalitsuse teooria kaks põhisuunda: · poliitiline suund (Gneist) - KOV-st peaksid teostama auväärsed inimesed kohaliku elanikkonna seast tasuta (auametina e. ühiskondlikus korras) [kodaniku ühiskondlik osalemine halduses] - ühiskondlike ametite vastuvõtmise ja täitmise kohustus · juriidiline suund (Stein)
annaabi.ee 
