Eestis riigikantselei. Valitsusjuhi (peaminister, USAs president) positsioon erinev. Töövormiks istung, mis on reeglina kinnine. Töökorraldus riigiti erinev. Otsused sünnivad kas: 1) enamuspõhimõttel 2) konsensus- ehk üksmeelepõhimõttel – saavutatakse kompromiss Istungid võivad olla kas formaalsed või reaalsed või ka mitteformaalsed. Formaalseid juhib riigipea, teisij uhatab valitsuse juht. Ministritele alluvad ministeeriumid – keskhaldusaparaadi osa – ministeeriumikeskne keskorganite süsteem. Võib olla ka ametkondadekeskne – nt Rootsi. USAs on ka nn mänedzeri-tüüpi juhtimismall populaarne. 45. LÜNGAD ÕIGUSES Igas õiguskorras esineb lünkasid. Lünkade probleem tõusetub kõigis õiguskordades, sest elu on dünaamiline. Positiivne õigus kui inimloomingu resultaat ei saa kunagi olla lõpetatud süsteem. Kehtiva õiguse lünkade all mõistame neid juhutsid, kui
Esimesi juhib minister ise, teisi ministeeriumi või keskametkonna vastutav töötaja või hoopis väljastpoolt valdkonnaspetsialist või mõnel juhul valitsuserakonna poliitik. Sellised organid võivad koosneda kas valitsuskoalitsiooni parteide esindajatest või ametnikest või spetsialistidest või olla eeltoodute kombinatsioonid. P.6. VALITSUSE KESKHALDUSAPARAAT Ministritele alluvad otseselt või on valitsemisalas mitmesugused keskhaldusaparaadi süsteemid ning struktuuriüksused - eeskätt ministeeriumid. Neis on oma sisestruktuursed vastutavad üksused (osakonnad, talitused, bürood jne). Ministeeriumid ja teised keskasutused (ametid, inspektsioonid) on struktureeritud valdavalt valdkonna põhimõttel, kuid peale selle on neis ka teenindavad funktsionaalsed struktuurid. Täidesaatva riigivõimu keskorganite süsteemi ülesehituse osas on levinud kaks põhimõtet: 1) ministeeriumikeskne süsteem;
annaabi.ee 
