kasutavad kuni 200 erinevat õpi- ja suhtlusstrateegiat. Selle põhjal, kuidas me erinevat informatsiooni tunnetame, millisel kujul me seda töötleme ja millises vormis me seda erinevates olukordades edastame ja kasutame, eristatakse tervikule ja osadele keskenduvaid ning kujundlikult ja verbaalselt mõtlevaid inimesi. Need õppija taju iseärasused mõjutavad tema poolt kasutatavaid õpistrateegia valikuid. ( http://www.e-uni.ee ) OSADELE KESKENDUJA Seda tüüpi õppijad tajuvad olukordi erinevate väikeste osade kogumina, keskendudes enamasti ühele või kahele osale. Teadmisi kalduvad nad koguma üksteisele järgnevate sammudena, püüdes neid omavahel loogiliselt seostada. Neil on hea analüüsivõime ning nad võivad kerge vaevaga probleemi osadeks jaotada, mis aitab kiiremini selle põhjusteni jõuda, samuti märkavad nad kergemini erinevusi ja sarnasusi. Neile võib tekitada probleeme terviku
pidama läbirääkimisi on erinevaid nii, et varu kannatust. Samuti tuleb osata ennast hästi väljendada, et ei tekiks arusaamatusi. Läbirääkimistel meeldib mul olla algul kuulaja rollis, et teada saada, mida ta minult tahab. Kui mulle miski ei meeldi, siis jään oma veendumusele kindlaks ja ütlen selle välja, kuid ütlen nii, et teine pool ei solvuks ega saaks minu peale pahaseks. Arvan, et olen nendest neljast stiilist kombineeritud, sest ma ei ole kohe kindlalt võitleja, kaasaja, keskenduja ja kooskõlastaja, vaid natukene siit ja sealt. Läbirääkimistel toob edu oskuslik suhtlus, mitte kavalus Läbirääkimistel ei piisa ainult raamatu lugemisest, sest oskus tuleb just praktikas ja vigade õppimisest. Läbirääkimistel on vaja teha koostööd, et mõlemad osa pooled rahule jääksid. Selleks ei ole vaja läheneda võitjalikul moel, sest, siis kaasnevad negatiivsed tunded, võitja võib tunda küll võidutõõmu, kuid sellega kaasnevad sageli
annaabi.ee 
