Graafikut vaadeldes on võimalik näha, et 1901. aastal elas Austraalias 3.98 miljonit inimest. 2010 elab Austraalias üle 22.89 miljoni inimese, mis tähendab et viimase saja aastaga on populatsioon suurenenud umbes 18 miljoni inimese poolest. Keskmiselt paikneb 2,8 inimest ruutkilomeetri peale. 89% elanikest paikneb linnastatud alades. Austraalia on viies kõige urbaniseeritum riik maailmas. Populatsioon asub enamasti ranniku ääres, Adelaide juures Cairnsi. Keskaustraalia on hõredalt asustatud elamiskõlbmatuse tõttu. Kõige asustatumad linnad on Sydney ja Melbourne, suurimad linnad Austraalias. Allikad: http://en.wikipedia.org/wiki/Demographics_of_Australia http://exploredia.com/population-of-australia-2011/ http://blog.id.com.au/2011/demographics/australias-population-growth-slows/ http://australia.gov.au/about-australia/our-country Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis Vanuseliselt moodustavad 0-14 aastased populatsioonist 19.3%
auramisele. Valglad saab jaotada kaheks: (*) perifeersed äravoolualad, jõgede vesi jõuab maailmamerre; (*) siseäravoolualad, jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub. Mandrisisestes ookeanilise äravooluta alades esineb püsivaid ja ajutisi jõgesid ning nende vesi on maailmamerega ühenduses vaid atmosfääri kaudu (KaspiaAraali äravoolu ala, Volga, Uural, Sahara kõrb, KeskAustraalia kõrbealad). Mõnedel jõgedel ei ole suuet sellepärast, et inimtegevus (põldude ja istanduste niisutamine, kuivendamine, paisjärvede rajamine ...) on jõgesid veevaesemaks muutnud ning jõed ei jõua enam oma ajaloolisesse suudmepiirkonda (Araali meri). Selle tagajärjel võivad veevaeseks jääda ka suured järved. * Infiltratsioon osa lume, vihma ja kohati liustikevee imbumine maapinda ning seeläbi põhjavee moodustamine. Kohtades, kus maapinnale
annaabi.ee 
