õppeasutuses allohvitserikursusel. Ajateenijast allohvitserikandidaat võib õppida ka kaitseväeüksuses. 2) aspirant - ajateenijast reservohvitserikandidaat, kes õpib kaitseväeüksuses reservohvitserikursusel; 3) kadett - kaadriohvitserikandidaat, kes lepingulises teenistuses olles õpib kaitseväe õppeasutuses põhikursusel; 4) kuulaja - kaadriohvitser, kes õpib kaitseväe õppeasutuses keskastmekursusel või kolledzis. Reservväelane on kaitseväekohustuslane, kes oma tervise seisundi ja vanuse poolest on tunnistatud kaitseväeteenistuskõlblikuks ning arvatud kaitseväe reservi. Reservväelased jagunevad sõjaväelise auastme järgi sõduriteks, allohvitserideks ja ohvitserideks. Eruväelane on kaadrikaitseväelane, kes oma tervise seisundi või vanuse tõttu või muul seaduslikul alusel on vabastatud kaitseväeteenistuskohustusest ja arvatud erru. KÜSIMUSED?
Kaadriallohvitseri kutse on võimalik omandada Kaitseväe Lahingukoolis, kus antakse ettevalmistust vanemallohvitseridele. Soovitav ja autoriteeti andev on eelnevalt nooremallohvitseri kursuse läbimine väeosas. Hiljem osaletakse täienduskursustel. Ohvitseriharidust on võimalik saada Kaitseväe Ühendatud õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis. Põhikursus (bakalaureusekraad) kestab 33,5 aastat. Edasi on võimalik õppida Keskastmekursusel (magistrikraad) ja Balti Kaitsekolledzis. ÕPPUSED Kaitseväe rahuaegsed suuremad õppused korraldatakse tavaliselt ajateenistuse, välisoperatsioonide või reservväe õppetsüklitest lähtuvalt. Korraldatav suurim regulaarne õppus on Kevadtorm. Ühisõppused NATO vägedega Iga-aastaselt toimuvad kolme Balti riigi ja USA vahelised vastuvõtva riigi toetuse kaardiõppused ,,Baltic Host", õppused ,,Baltops" ja ,,Sabre Strike". 21
annaabi.ee 
