sammuks. Nad vajavad tõlgendamist,seadmist laiemasse konteksti. “Grand Theory” –üks ja üldine teooria, mis ühendab kõiki sotsiaalteadusi. Klassikaline teooria sotsioloogias Keskastme teooria – Robert Merton, kritiseeris suure teooria ideed arvas, et loomiseks pole aeg veel küps. Reeglid, mis kehtivad ühiskonnale tervikuna, peavad kehtima ka piiratud hulga inimeste suhtes. Tuleb luua vähem abstraktseid keskasme teooriaid , mis keskenudvad konreetsele valdkonnale.( religioon,poliitika ) „Verstehen“ – Weber. Verstehen mõistmine= antipositivism. Väärtused – ühiskonnaliikmete ühised arusamaad hea ja halva kohta, mis annavad standardid inimeste tegevusele. Väärtused on suhteliselt püsivad tunnetega seotud uskumused, osundavad peamistele elueesmärkidele ning nende eesmärkide saavutamiseks õigeks peetavatele viisidele. Väärtused kujundavad hoiakuid,
Selle looja oli Talcott Parsons. Parsonsi arvates oleks sotsiaalteadustele vaja ühte üldist teooriat (suurt teooriat), mis ühendaks kõiki sotsiaalteadusi. Parsons üritaski sellist teooriat luua. 3. Keskastme teooria Robert Merton, kritiseeris suure teooria ideed arvas, et loomiseks pole aeg veel küps. Reeglid, mis kehtivad ühiskonnale tervikuna, peavad kehtima ka piiratud hulga inimeste suhtes. Tuleb luua vähem abstraktseid keskasme teooriaid , mis keskenudvad konreetsele valdkonnale. ( religioon,poliitika ). On falsifitseeritav. 4. Sotsioloogiline kujutlusvõime (C.W. Mills 1959) oskus siduda isiklik elu (biograafia) sotsiaalsete struktuuridega (ajalooga) Selle abil võimaldab sotsioloogia mõista enda kohta ühiskonnas ja oma mõju ühiskonnale 5. “Verstehen” antipositivismi saksakeelne nimetus (eesti k “mõistma”), mille võttis kasutusele sotsioloog Max Weber. 6
Parsonsi arvates oleks sotsiaalteadustele vaja ühte üldist teooriat (suurt teooriat), mis ühendaks kõiki sotsiaalteadusi. Parsons üritaski sellist teooriat luua. 3. Keskastme teooria Robert Merton, kritiseeris suure teooria ideed arvas, et loomiseks pole aeg veel küps. Reeglid, mis kehtivad ühiskonnale tervikuna, peavad kehtima ka piiratud hulga inimeste suhtes. Tuleb luua vähem abstraktseid keskasme teooriaid , mis keskenudvad konreetsele valdkonnale. ( religioon,poliitika ). On falsifitseeritav. 4. Sotsioloogiline kujutlusvõime (C.W. Mills 1959) oskus siduda isiklik elu (biograafia) sotsiaalsete struktuuridega (ajalooga) Selle abil võimaldab sotsioloogia mõista enda kohta ühiskonnas ja oma mõju ühiskonnale 5. "Verstehen" antipositivismi saksakeelne nimetus (eesti k "mõistma"), mille võttis kasutusele sotsioloog Max Weber. 6
Selle looja oli Talcott Parsons. Parsonsi arvates oleks sotsiaalteadustele vaja ühte üldist teooriat (suurt teooriat), mis ühendaks kõiki sotsiaalteadusi. Parsons üritaski sellist teooriat luua. 3. Keskastme teooria Robert Merton, kritiseeris suure teooria ideed arvas, et loomiseks pole aeg veel küps. Reeglid, mis kehtivad ühiskonnale tervikuna, peavad kehtima ka piiratud hulga inimeste suhtes. Tuleb luua vähem abstraktseid keskasme teooriaid , mis keskenudvad konreetsele valdkonnale. ( religioon,poliitika ). On falsifitseeritav. 4. Sotsioloogiline kujutlusvõime (C.W. Mills 1959) oskus siduda isiklik elu (biograafia) sotsiaalsete struktuuridega (ajalooga) Selle abil võimaldab sotsioloogia mõista enda kohta ühiskonnas ja oma mõju ühiskonnale 5. “Verstehen” antipositivismi saksakeelne nimetus (eesti k “mõistma”), mille võttis kasutusele sotsioloog Max Weber. 6