Eesti NSV Arhiivide Peavalitsuse käskkiri nr. 20, 07.06.1982 rõhutas, et ENSV TRKA dokumendid peavad igakülgselt kajastama vabariigi pealinna kõigi elualade arengut, mistõttu tuleb erilist tähelepanu pöörata komplekteerimisallikate täiendamisele. Sama käskkirja lisa täpsustas TRKA komplekteerimisallikate ringi. Viimasest tulenevalt võeti aastail 1983 - 87 Eesti NSV Oktoobrirevolutsiooni Riiklikust Keskarhiivist (nüüdsest Riigiarhiivist) Tallinna arhiivi üle ka nn üleliidulise alluvusega ettevõtete, näiteks Balti Laevaremonditehase, H. Pöögelmanni nim Elektrotehnika Tehase ja Tehase"Punane RET" dokumendid. 1989. aastal taastas tollane Arhiivide Peavalitsus arhiivi ajaloolise nime- Tallinna Linnaarhiiv. 1994. aasta novembris sai Linnaarhiiv ka halduslikult taas kohaliku omavalitsuse arhiiviks- Tallinna linnakantselei allasutuseks. 1998. aastal jõustunud arhiiviseadust järgides reorganiseeriti
otsustav tegur oli Saksamaa sõjaline jõud, mida oldi valmis kasutama igasuguse vastupanu korral (Hough III:viide 310). Eelöeldust järeldub, et Eesti 1940.a okupeerimine oli samuti rahuvastane kuritegu, nimelt sõja ettevalmistamine ja sõja algatamise lõpuniviidud katse. Ettevalmistatud sõda jäi ära ainult vastupanu puudumise tõttu. Sõjaplaane tõendab kaks dokumenti N.Liidu sõjalaevastiku keskarhiivist. Esimene on N.Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi 9.juuni direktiiv nr 02622, millega kästakse vallutada Eesti ja Läti sõjalaevastik, kaubalaevastik ja ujuvvahendid, organiseerida dessantide maandamine Paldiskisse ja Tallinnasse, vallutada Tallinna sadamad ja patareid, sulgeda Riia laht ning tihedas koostöös maaväega aidata kaasa Leningradi sõjaväeringkonna väeosade pealetungile Rakvere suunas. Teine dokument on viitseadmiral V.F.Tributsi üksikasjalik
Rahvakomissariaadi Arhiivide Osakonnana.1946. aastast ENSV Siseministeeriumi Arhiivide Osakonnana, millele allusid kõik riiklikud arhiivid. 1960 reorganiseeriti ENSV Ministrite Nõukogu juures asuvaks Arhiivide Valitsuseks. 1981. aastast Arhiivide Peavalitsus. 1990 reorganiseeriti Arhiiviametiks. 1996 Riigikantselei arhiivide osakonnaks, mis likvideeriti 1999 seoses Rahvusarhiivi loomisega.Sõja järgselt jätkasid tegutsemist riiklikud keskarhiivid: Riigiarhiivist sai ORKA, Riigi Keskarhiivist RAKA. Uue struktuuriüksusena tekkis juurde Parteiajaloo ja Parteiarhiivide süsteem, üleliidulise tsentrumiga Moskvas. Seda juhiti NLKP KK juures asuvast marksismileninismi instituudist. Filiaalideks parteiajaloo instituudid Eestis, mille alla kuulus parteiarhiiv.1944-50 oli ENSV RAKA direktoriks Voldemar Miller.1950. aastatel tehti arhiivides ideoloogilist puhastustööd. Lisaks ebaso- bivate isikute vabastamisele viidi läbi ka makulatuurikampaaniat,