1. ühiskondliku julgeoleku ja korra hoidmine; 2. kõigi ja igaühe kaitsmine vägivalla, tooruse ja omavoli eest. Politseiteenistuses võisid olla Eesti Vabariigi kodanikud. 1919.aasta Politseikorralduse seaduse vastuvõtmisele järgnenud aastatel oli politsei tegevuses teatud edu. Ent samas oli tunda ka mõningast ebakõla. Tulemuslikkust pidurdas keskse juhtimise ja koordineerimise puudumine, pealegi oli kolme peavalitsusega keskaparaat kasvanud liiga suureks. Valitsus võttis vastu otsuse ühendada kolm erinevat politseiaru. 23.jaanuaril 1924.a. sai siseministeerium ülesande koostada politsei ühendamise kava. "Välis-, kriminaal- ja kaitsepolitsei ühendamise ajutise seaduse" võttis Riigikogu vastu 20.mail 1924.aastal. Eesti Politsei kujunemisloos peetakse kõige põhjapanevamaks ja tähtsamaks ümberkorralduseks just 1924.aasta politsei ühendamise seadust ja politseikooli loomist 1925.aastal.
Pandi kokku riiklik toitlusprogramm, oli päris brošüürina avaldatud, oli mahukas. Tolle aja inimesele lugeda justkui ulme. Sisulisema poole pealt on aeg põllumaj poole pealt vaadatuna, kus hakatakse mastaapselt rajama agrotööstuskoondisi. On mõte see, et taheti ühendada põllumajandussaaduste tootmine ja nende töötlemine. Tekkisid tohutud agrotööstuskompleksid, millele kasvasid peale Moskva ametkonnad, keskaparaat suurenes, kaasnes üsna kiire bürokratiseerumine, maj efekt jäi tagasihoidlikuks. Ka Gorbatšov mingit võluvitsa ei suutnud leida. demograafilised probleemid- seisakuaeg tõi kaasa ka elanikkonna vähenemise ning oluliseks probleemiks muutus see, et NL tuumikalade elanikkonna loomulik juurdekasv oli tagasihoidlik. Kesk-Aasia liiduvabariikides oli elanikkonna juurdekasv väga kiire, ületades 3-4 korda
annaabi.ee 
