Mida pole aga siiamaani on sild. 2. Regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks tuleb suunata enam investeeringuid ja arendustoetusi majanduslikult nõrgematesse piirkondadesse. Urve Palo (SDL) on teinud ettepaneku, et riik peaks toetama ettevõtlust maakohtades. Samuti arvab ta, et peaks kaaluma ettevõtte tulumaksu taastamist, siis oleks see maapiirkondades väiksem. 3. Jevgeni Ossinovski ettepanekul on regionaalse ebavõrdsuse vähendamise tarvis vaja hajutada riigi keskaparaadi töökohti maapiirkondadesse, viia osa riigiasutusi pealinnast välja ning luua võimalused 3000 inimese kaugtööks. 4. Liisa Oviiri sõnul vähendavad üürielamud regionaalset ebavõrdsust. Inimesed elavad seal, kus on mugav tööle minna, kus on hea panna lapsi kooli ning kus saab kerge vaevaga kätte kõik vajalikud teenused. Paraku on Eestis piirkondi, nt Hiiumaa ja Saaremaa, mille ettevõtjad on kurtnud, et töökoht on ja leiab ka töötajad, kuid elamispindu neile pole
Pärast tatel 194052 toimunud küüditamiste kohta. Tallinna langemist 22. septembril suundusid Julgeolekuorganite andmetel deporteeriti neil sinna operatiivgrupid, ning 25. septembril ka aastail tollase Nõukogude Liidu läänepiirkon Rahvakomissaride Nõukogu. Suur osa või dadest mitme eraldi aktsiooni käigus Siberisse muorganite keskaparaadi ametnikest jõudis üle 618 000 inimese (sh. üle 49 000 arreteeritu). Tallinna 1. oktoobri rongiga. Selleks ajaks oli Neist ligemale kolmandik (rohkem kui 203 000) rongiliiklus NarvaTallinna raudteeliinil pärines Baltikumist. Sõja ajal langesid taastatud. Nõukogude võim Eesti territooriumil massiküüditamise ja väljasaatmise ohvriks veel oli taas funktsioneerima hakanud
Oli alanud vahetult pärast okt pööret, esialgu oli natsionaliseeritud suuri tööstusettevõtteid, kodusõja algul keskmise suurusega, kodusõja lõpus ka väiksed käsitöökojad. Kõik ettevõtted alates suurtest ja lõpetades pisikestega, allutati riiklikule tsentraliseeritud juhtimisele. Kõik tööstusettevõtted allusid Kõrgemale Rahvamajandusnõukogule (KRMN), mille eesotsas oli enamlane Aleksei Rõkov. Muutus ennenägematuks bürokraatlikuks monstrumiks. Selle keskaparaadi moodustasid kodusõja lõppedes rohkem kui 20 mitmesugust peavalitsust, mis allutasid endale terve tööstusharu- suhkrutööstuse, metallurgia ja söe tootmise peavalitsused jne. Nõukogusid moodustati ka kõikvõimalikel madalamatel tasanditel. Rõkov oli kõige mõjukam isik Vm majandusasjade juhtimisel, aga üks isik ega peavalitsuste juhatajad polnud võimelsied kogu tööstust juhtima. Kodusõja lõpuaastateks sai selgeks, et enamlaste partei juhtkonnas varem esinenud erimeelsused
annaabi.ee 
