,,Surmatants", millest on säilinud vaid väike osa. XVI sajandi teisel poolel kirjutas Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja Balthasar Russow alamsaksakeelse ,,Liivimma provintsi kroonika", mis on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid. Ilma selle teoseta ei teaks me tänapäeval pooltki nii palju. Keskaja kultuur jättis Eesti ajalukku väga palju, alustades koolihariduse andmise algusest, lõpetades kunstiga. Ilma keskajata poleks Eesti kultuur pooltki selline, sest oli just keskaeg see, mis nii palju mõjutas kogu edaspidist elu nii linnas kui ka maal. Mina arvan, et kogu keskaegne kultuur jättis nii Eesti kui ka kogu Euroopa ajalukku võimsa jälje. Ega siis ilma asjata nii palju turiste Eestis tänapäeval käib, kõik tahavad imetöeda meie kauneid vanalinnu ja saada ainulaadset kultuurielamust.
Keskaeg oli periood mis kestis peaaegu terve milleniumi. Keskaega iseloomustab pidev sõdimine, katkud, religioossed konfliktid, katoliku kiriku tõusud ja mõõnad, samuti ka kultuuri areng ja rahvastiku kasv hilisemal keskajal. Tänapäeva Euroopa võlgneb kesekaja perioodile kindlasti väga palju. Dünastiad ja riigid mis sündisid keskajal on mõjutanud tänapäeva euroopa poliitilist kaarti väga palju. Kahtlemata ilma keskajata poleks tänapäeva Euroopat võimalik ette kujutada. Ning kahtlemata oleks keskaega raske ette kujutada ilma ristiusuta. Katoliku kirik, ei kaotanud enda rolli ühiskonnas pärast Lääne-Rooma keisririigi langust. Tal oli ikkagi väga suur mõjuvõim ja mängis tähtsat rolli inimeste elus. Kui barbarid tungisid sisse Lääne-Rooma keisririiki ei võtnud nad vastu katoliku kiriku ristiusku vaid ketserliku ariaanluse. Ariaanlus oli populaarne kuni 8 saj. barbarite seas.
annaabi.ee 
