väiksemat saart koos ookeanilise maakoorega mandri ja ümbritsevate ookeani keskahelike vahel. Aafrika laam külgneb Euraasia, Araabia, India-Austraalia, Antarktika, Lõuna- ja Põhja-Ameerika laamaga. Madagascar asub 1.Afrika laama ja Antarktika laama äärealal ja 2.Aafrika laama ja Antarktika laama äärealal. Mõlemal juhul laamad lahknevad ja tekib ookeani keskahelikes vulkaanilise tegevuse läbi pidevalt juurde uut ookeanilist maakoort. Seetõttu liiguvad laamad keskahelikest aeglaselt (mõni kuni mõnikümmend cm aastas) eemale ning ookeanipõhi laieneb. ATMOSFÄÄR: Madagaskari kliima Kliimat kujundavad tegurid on: HOOVUSED, PINNAMOOD, GEOGRAAFILINE LAIUS. HOOVUSED: Madagaskari juures on ainult soojad hoovused. Sooja hoovuse kohal liigub soe õhk. Kliima on soojem ja niiskem.Mosambiigi hoovus läheb mööda Madagaskari Lääne kallast, Madagaskari hoovus Mööda Ida kallast ja saab kokku Nõelaneeme hoovusega ehk Agulhase hoovusega.
väiksemat saart koos ookeanilise maakoorega mandri ja ümbritsevate ookeani keskahelike vahel. Aafrika laam külgneb Euraasia, Araabia, India-Austraalia, Antarktika, Lõuna- ja Põhja-Ameerika laamaga. Madagascar asub 1.Afrika laama ja Antarktika laama äärealal ja 2.Aafrika laama ja Antarktika laama äärealal. Mõlemal juhul laamad lahknevad ja tekib ookeani keskahelikes vulkaanilise tegevuse läbi pidevalt juurde uut ookeanilist maakoort. Seetõttu liiguvad laamad keskahelikest aeglaselt (mõni kuni mõnikümmend cm aastas) eemale ning ookeanipõhi laieneb. ATMOSFÄÄR: Madagaskari kliima Kliimat kujundavad tegurid on: HOOVUSED, PINNAMOOD, GEOGRAAFILINE LAIUS. HOOVUSED: Madagaskari juures on ainult soojad hoovused. Sooja hoovuse kohal liigub soe õhk. Kliima on soojem ja niiskem.Mosambiigi hoovus läheb mööda Madagaskari Lääne kallast, Madagaskari hoovus Mööda Ida kallast ja saab kokku Nõelaneeme hoovusega ehk Agulhase hoovusega.
mesilased ja vaalad. Kuidas sellised olendid pöördumise mõjudega toime tuleksid ei ole teada. Võimalik, et antud liigid oskavad olukorraga kohaneda või siis viiks see hoopis massilise väljasuremise laineni. Samas puuduvad tõendid varasemalt toimunud pöörete katastroofiliste tagajärgede kohta. Küll aga eksisteerivad tõendid, et Maa magnetpooluste polaarsus on ajaloo jooksul mitmeid kordi muutunud. Nimelt voolavad ookeani keskahelikest välja basaltsed laavavood ning laava tardudes orienteeruvad basaldis sisalduvad rauaosakesed vastavalt selle hetke Maa magnetvälja suunale. Ookeanipõhja laienedes voolab uut laavat järjest juurde, kuid selles olevad ferromagneetilised mineraalid võivad orienteeruda vastupidiselt. Olenevalt siis antud ajahetke maa magnetpooluste polaarsusest. Tulemuseks näeb ookeanipõhja geomagnetiline pilt triibuline välja.
Ta on tekkinud basaltse magma tardumisel kivimitest, millel lasuvad süvameresetted. Põhilised elemendid selles on räni ja magneesium, suhteliselt palju leidub rauda(koosneb ränivaestest kivimitest). Selle paksus on ~11km on on ~180 miljonit aastat vana. Ookeanide keskahelikes toodetakse uut ookeaanilist maakoort. Seal tõuseb magma maakoore pinnale, jahtub ja tardub, moodustades maakoore. Magmat tõuseb keskahelikest järjest juurde ja surub äsjamoodustunud maakoort keskahelikust järjest eemale. Selle protsessi käigus maakoor jahtub ja tiheneb veelgi ning tema peale hakkavad kogunema setted. Kontinentaalne Mandrite alune maakoore tüüp. Mandrilise maakoore paksus on 25- 70km, keskmine ~40km, mis on tüüpiline settelavadele ehk platvormidele. Vanus võib ulatuda lausa 4 miljardi aastani. Mandriline maakoor on väiksema tihedusega kui
Mida sügavamale liikuda, seda kõrgem temperatuur, see tingib selle, et maakoore sügavamad kihid on vedelas olekus. Vahevöös toimub pidev ringikujuline liikumine, selle tingib tuuma arvatav pöörlemine, kuumenenud kivimmass liigub maakoore suunas, põrkub, liigub tagasi sügavamatesse kihtidesse. Pidev vedela kivimi liikumine tähendab seda, et millalgi pääseb see vedel kivim maapinnale, tekivad ahelikud, vette jõudnud kivim tardub, raskujõu tõttu paneb see massid liikuma Keskahelikest väljub ülikuum vesi. Kuum vesi jahtub kiiresti ja mineraalid settivad musta häguna Laamade vahelised piirid jagunevad kolmeks: põrkuvad e. konvergentsed lahknevad e. divergentsed nihkuvad e. transformsed Vulkanismiga on neist seotud kaks esimest Laamad lahknevad, tekivad ookeani keskahelik ja ookeani põhi. Island lahkneb, sest asub Kesk-Atlandi ahelikul Divergents mandril: tõusev astenosfäär võib õhendada maakoort, tekivad vulkaanid ja manner võib
annaabi.ee 
