Kuid kui naised teenisid mujal rohkem kui kodus töötades, siis palkasid nad endale abilise, kes nende eest kodused tööd ära tegi. Tänu neile töötavatele naistele, kes olid oluliselt määral kaasatud tootmisse, räägiti naiste ametitest. Naised illustreerisid ja köitsid raamatuid, tegutsesid ka investeerijatena, arstidena ja ravitsejatena. Veel tegelesid nad ketrajatena ja kudujatena. Autoriteetsed naised mõjutasid kesaegseid naisi ja nende tegevusi. Keskagsed pühakud olid Püha Birgitta, Siena Katariina ja Hildegard von Bingen ja haritud Christine de Pisan. Esimest kolme naist ühendab see, et nad kummardasid jumalatja nad kõik nägid nägemusi ning tõlgendasid neid nii nagu heaks arvasid. Nad osutasid suurt mõju just naiste kloostri elus ja kiriku ilmalikus liikumises. Kuigi ühiskond suhtus neisse negatiivselt ei takistanud see neil olla edukas. Christine de Pisan oli esimene naine, kes elatas oma pere tänu oma kirjutistele
Keskaeg jääb antiikaja ja renessansi vahele. See on pikk ajajärk, mis kestis ligikaudu kümme sajandit. Keskaega kiputakse alati seostama vaid lõputute sõdade, nälgivate talupoegade ja kohutavate taudidega. Keskaeg ei olnud sugusi vaid harimatuse ning julmuse ajastu. Antiikaja linnad hävisid kui barbarid Rooma riigi hävitasid. Osa neist purustati võitluse käigus, osad hääbusid ise. Pärast anttikaja linnade hävimsit hakkasidki kujunema keskagsed linnad. Linnade tekkimine. Käsitöölistel ja kaupmeestel jäi feodaali võimu all elamine kitsaks. Palju tulusam elupaik oli liiklusteede sõlmpunktides, kus oma kaupa sai kergemini turustada või hõlpsamalt toorainet hankida. Nii kaupmehed kui ka kösitöölised hakkasid oma eluasemeks valima vanu laadaplatse, kirikuelu keskusi ja linnuseid. Elu elavnes ka endistes Rooma-aegsetes linnades, sest needki oldi enamast rajatud kaubateede ristumispaikadesse
annaabi.ee 
