Kultuuriliiku mine hoogustus uuel aastasajal veelgi enam: · Elavne rahvamuusika kogu mine. · Usina töö tule muse ga koguti rahvaluule huviliste abil kokku üle 300 000 lauluteksti. · Aastaaastalt lisandus harituid muusikuid. Tunnustatud orelikunstniku Miina H är ma kõrval astusid kuulajate ette Rudolf Tobias, August Top man, palju kuulsust tõi Aino Tam m, tuntuks sai ka klaverikunstnik Theodor Le mba ja tema noore m vend Artur Le mba. · Tänu õpinutele Peterburis mitme kesistus heliloojate loo ming. · Algas kutseliste teatrite tegevus. Rajati ,,Vane muine" ja ,,Estonia" 1919. aastal rajati Tartus esi m ene Eesti Muusikakool ja K õrge m Muusikakool. Tallinnas loodi Kõrge m Muusikakool, mis kannab praegu ni me Eesti Muusikaakadee mia. · Aleksander Lätte (1860-1948) Helilooja ja pedagoog. Esimene eestlasest profesionaalne muusikakriitik.Tartus
Need tagasihoidlikud luuletused kaitsevad rahvuslikke huve ja jätkavad mõningal määral Fr. R. Kreutzwaldi ning J. Tamme luuletraditsioone. Gümnaasiumiaastail tegi G. Suits algust värsiloominguga, millest esimese näitena jõudis 1899. aastal avalikkuse ette luuletus "Vesiroosid". Loomingulise tee algul katsetas Suits mitmes zanris luules, proosas ja näite kirjanduseski.Värsiloomingu alal edenes Suits siiski kõige jõudsamalt. Vorm mitme kesistus. Kõige tugevamat mõju avaldas noorele Suitsule revolutsiooniline atmosfäär.Eriti südamelähedane oli talle revolutsioonilise tõusuga kaasnev võitlus rahvusliku rõhu mise ja kultuuripimeduse vastu."NoorEesti" esimese albumi avaartiklis väljendas ta tahet kaasa minna läbi maa veereva tõusuliikumisega.Mõningaid kokkupuuteid oli noorel Suitsul ka sotsialistlike ideedega ja marksismiga.Teda köitis Marxi mõte,
annaabi.ee 
