Valides järgmist käiku, tuleb silmas pidada, mis on tuleviku perspektiivis vajalik ja tasuv. On karm tõde, et noored ennast käest lasevad ja ei pinguta, valivad nii- öelda lihtsama tee. Aga veel kurvem on see, et tihti saavad neist meie ühiskonna häbiplekk- joodikud, kodutud. Aga mängus on ju meie tulevik, see, mis otsuseid me teeme praegu ja see, kuidas me suhtume asjadesse .Suuresti on süüdi meie keskkond, kus me elame. Kiidetakse niiöelda viielisi ja kõrvale jäetakse pisut kesisema hinnetega õppurid. Siiski arvan mina, et hinded ei näita kogu tarkust, vaid tähtis on elutarkus ja tahe, samuti on oluline pühendumus. Vajalik oleks luua noortele rohkem töökohti. See aitaks sisse elada töömaailma ja aimu saada selle olemusest. Kindlasti aitaks see karjääri suhtes teha tulevikus õigemaid otsuseid.Hetkel näen mina, et on palju noori, kes löövad käega ja ei sea sihte. See on aga seepärast, kuna otsitakse töös erilisust ja väljakutseid
Gershwin seda, millest praegu palju räägitakse ja millest salamisi unistavad nii «midagi enamat» ihkavad popmuusikud kui ka masside tunnustuse järele janunev osa klassikaseltskonnast. Sild, mille Gershwin lõi «kõrge» ja «madala» vahele, kandis teda ning kui täna räägitakse tema geniaalsusest, siis tuleks eelkõige mõtelda, kuidas temal õnnestus see, mida paljud hiljem üritasid ja küllap edaspidigi üritavad, ent enamasti kesisema resultaadiga, kui see, mida me juba tunneme. Vähe on lisada nimeka laululooja Paul Simoni hinnangule, mis George Gershwini sajanda sünniaastapäeva eel ilmus ajalehes Observer: «Nagu kõik geeniused, oli ka tema geniaalsus unikaalne. Ent tema kõikehõlmav kunstiline visioon resoneerib võimsalt veel tänaseski maailmas, kus muusika on antagonistide vahel sageli ainus ohutu suhtlustee.» Gershwin pole ennast veel ammendanud. Ikka veel on, mida tema pärandist õppida.
umbrohi. Tagades sobiva valguse ja pinnase, kasvavad taimed kergelt ja kiiresti. Enamus algajatest alahindab taimedele vajalikku valgust. Taimed toituvad fotosünteesi teel ning kui nad ei saa vajalikku valgust, siis nad lihtsalt ,,nälgivad surnuks". Vajaliku valguse hindamine on küll raske, kuid üldiselt punase värvusega taimed vajavad palju valgust, helerohelised taimed keskmiselt ning tumerohelised taimed lepivad ka kesisema valgusega. Pikaajaliselt lepivad kesise valgusega näiteks sellised taimed nagu Java moss, Anubias ja enamus Cryptocoryne liikidest. Neile piisab valgusest alla 0,5 W liitri kohta ja nad on pinnase ning vee keemilise koostise suhtes ükskõiksemad, mistõttu sobivad nad suurepäraselt algajate akvaristide akvaariumidesse. Ükskõik, mis taimi sa valid, on oluline hooldamine. Tähtis on taimede väetamine kas vedelväetise või väetisepallidega
annaabi.ee 
