Hooned olid paekivist. Seest: Eeskoda diele, suured aknad. Ühe akna all peremehe kontor mis oli eraldatud vahe või kappseinaga. Diele(eesruum) tagumises osas matelkorstna all köök, riiulid seinaavades. Üks kitsas seina... trepp viis keldri, teine ülemisele korrusele aidaruumi. Mantelkorstna korral oli uks köetavasse elutuppa-dornsi-kus oli suur õule avanev aken, kätepesukoht e lavatoorium. Köeti kerisahjuga, mööbel asetses seite ääres, levinud olid laekad ja kirstud, kesel söögilaud ja pingid. Ülejäänud ruume kasutati laona. (KAUBAÕITSENG) Sisseehitatud mööbel, mööbel vastavalt rikkusele. Renessanss 1530-1640 -Reformatsiooni ja sõdade aeg Tlns põhiliselt sisekujundus stiil. Polnud mõtet lammutada, oli majandus langus ja sõdade aeg. Fassaadireljeefid Uue Testamendi tegelaste kujutistega. Kunstipärased etikud, kaunistatud ja värvilised tegid tänavapildi kirjumaks. Tuulelipud, majamärgid, sambad
Riks oli väga tulbli ning sõnakuuleik poiss, ta aitas oma ema heameelega ning ei hakanud kunagi vastu.Kui ema ta abi vajas.Riks oli ka väga hee õpilane koolis.Kuigi ta oli nii vaesest perekonnast pärit, sai ta oma klassikaaslastega väga hästi läbi. Wikmani kooli direktori nimi om härra Wikman.Temale kuulub see kool ja ühtalsi sai kool tema perekonna nime järgi ka endale nime.Härra Wikman on alati korrektne ning tegelikult väga hea südamega.Raamatu kesel kahjuks Wikman haigestub ning avastatakse et tal on vähk.Wikman saadetakse välismaale ning loodetakse parimat, ehk et siis ta saab terveks.Kuid kahjuks nii ei lähe ning 10nda klassi suvevaheajal ta sureb.Jaak käis ka tema matustel.Arvati et kindlasti tuleb sinna ka Riks, kuna ta oli hea õpilane ning tema oli ükskord käinud supiköögis.See oli üritus mis toimus Häraa Wikmani hoovis, ning seal jagati tasuta suppi.Kuna Riks on vaene ning sellel koolil olid ka maksud
vaatamiseks ja see seletab nende üldistavat vormi. Õhtumaade kirik suhtus pühapiltidesse teisiti kui bütsantsi pildijaatajad/eitajad, nad väitsid et pilt ise ei ole püha kuid ta meenutab pühi asju. Kunsti ülesandeks oli seletada Pühakirja kirjaoskamatutele ja seega nimetatakse keskaga kirikute reljeefe vaestepiibliks. Romaani stiili ajal eelistati skulptuuris esiteks ähvardavaid süzeesid ja imede kujutsi. Populaarseim oli viimse kohtupäeva stseen, mille kesel trooniv kristus müistab vooruslikud taevariiki, patused põrgusse. Vastavalt temaatikale näeme me reljeefidel tinglikke ja sümboolseid kujutisi, ei kujutatud igapäevast elu. Inimeste kehavormidele tähelepanu ei pööratud, piisas kui tegelane tehti äratuntavaks tingimärkide abil. Kõik tänapäeva inimesed ei oska keskaja kunstiteoseid nii lugeda, nagu keskajal (sümbolid) aga kindlasti vaimustab figuuride ilmekus, kirglikud tunded ja siiras jutustus.
annaabi.ee 
