Niiskus- taluvad mullakuivust Valgus- valgusnõudlikud Haljastusväärtus- kasutatakse haljastuses Puu võra- Lehed- abilehtedega koos, vahelduvad lihtlehed Õied- valged, kahesugulised, kännastes või sarikates, viietised Viljad- kerajad või piklikud, meenutavad õuna, punased, kollased või mustad Viirpuudel on tugev puit, sellest tuleb ka tema nimi. Kuna paljude viirpuude viljad on söödava, kasutatakse neid ravimite tegemisel KERRIA Kerria Mullastik- Niiskus- Valgus- talub varju ja päikest Haljastusväärtus- Haljastuses kasutatakse meil eestis vähe Puu võra- Püstiste ja peenete okstega Lehed- vahelduvad lihtlehed, piklikmunajad, pikalt teritunud tipuga, alt nõrgalt karvased Õied- kuldkollased Viljad- üheseemneline luuvili PÕÕSASMARAN Potentilla fruticosa Mullastik- lubjarikast Niiskus- Valgus- valgusküllast kasvukohta Haljastusväärtus- pinnakattetaimena ja grupiti Puu võra- Lehed- paaritusulgjad, hallikasrohelised
temperatuur on alla 0'C. Sugukond on jaotatud alamsugukondadeks viljade erinevuse põhjal. Enelas; põisenelas, pihlenelas, sinienelas, pärgenelas, ebaenelas, õisenelas. Pihlakas, Õunapuu, Tuhkpuu, Viirpuu, Pirnipuu, Aroonia, Ebaküdoonia, Toompihlakas, Tuliastel, Astelpihlakas, Küdoonia. Vaarikas, Murakas, Kibuvits, Roos, Maran, Kerria, Ebakerria, Drüüas. Toomingas, Ploomipuu, Kirsipuu, Aprikoosipuu, Virsikupuu, Loorberkirsipuu. Taraenelas; Nipponi enelas. Harilik põisenelas; Metspirnipuu, Harilik pihlakas, Pooppuu; Harilik viirpuu, Karvane viirpuu. Harilik tuhkpuu, Läikiv tuhkpuu, Must tuhkpuu. Valguselembesed, ei taha rasket mulda, Jaapani ebaküdoonia; liigniiskust ka ei taha,; Kasutatakse vilja- ja
annaabi.ee 
