temas ega moodustada tema baasil tardlahuseid vôi keemilisi ühendeid. 3. Sideaine peab vedelas olekus hästi märgama rasksulavat ühendit, et tagada vedela metalli valgumine terade vahele. 4. Sideaines lahustunud rasksulav ühend ei tohi moodustada tema baasil intermetalliide ega keemilisi ühendeid. 5. Sideaine peab olema suure voolavuspiiriga nii normaal kui ka kôrgetel temperatuuridel. Kôige paremini vastab eeltoodud nôuetele sideainena Fe grupi metallid - koobalt (WC baasil kermistele) ja nikkel (TiC ja Cr3C2 baasil kermistele) ning Fe - TiC sulameile. Nad praktiliselt ei lahustu toatemperatuuril karbiidides (<1%), küll aga lahustuvad neis eutektikumi temperatuuril märkimisväärses koguses (ca 10%) - rasksulavaid ühendeid, mis ei moodusta sideainega keemilisi ühendeid ja intermetalliide. Co ja Ni märgavad täielikult WC ja Cr3C2 ( =0°). Kuigi WC lahustub kõigis Fe-grupi metallides, on tema lahustuvus Co - s suurim (4% 1280 oC
temperatuuri gradiendist tekkivad sisepinged. Cr3C2 on halva soojusjuhtivusega, aga ka suure joonpaisumisteguriga, mistõttu tekkivad suured sisepinged. Pragude liitumise tulemusel eraldub materjal kihtide kaupa jättes materjali pinnale augud või laigud. See viib materjali kulumise kiirenemisele. Suure sideaine sisaldusega (30%Ni) kermistes pragusid ei teki ja seetõttu on need kermised ka suurema kulumiskindlusega, vastupidiselt WC-Co ja TiC-NiMo kermistele. Pealegi kllepub kermise pinnale teras kontrakehalt terast (joon. 3.22a). Peale söövitamist 3% HNO3 lahusega eemaldub teraskiht ja paljstub kermise pind (joon.3.22b). Sellelt on näha, et suured karbiiditerad pole purunenud, küll on aga eraldunud väikesi karbiiditeri. a b Joon.3.21 Cr3C2-10%Ni hõõrdekulumine (P=40 N, v=2,2 m/s) a- pealtvaade, b-ristlihv
Keraamika kulumiskindlus sõltub materjlai kõvadusest ja löögisitkusest ning töötingimustest, kus keraamikat kasutatakse. Ühtedes töötingimustes võib ta olla väga töökindel, kuid teistes väiksese töökindlusega. Näiteks hõõrdekulumisel on keraamika kulumiskindlus võrreldav WC-Co kermiste kulumiskindlusega, kuid erosioonikulumisel abrasiivosakeste joas jääb enamik keraamikat suure hapruse tõttu kermistele alla, kuigi nad n kõvemad kui kermised. Ainult kuumpressitud B4C ja Si3N4 ületavad erosioonikindluselt WC-Co kermiseid märgatavalt. Keraamika erosiooni kiirus sõltub oluliselt abrasiivosaksete kiirusest (kineetilisest energiast) ja kohtamisnurgast. Tehnokeraamika esindajad Põhilised tehnokeraamilised materjalid Kaasajal kõige sagedamini kasutatav tehnokeraamika on valmistatud Al203, Zr03, MgO, Si3N4, AlN ja SiC baasil
annaabi.ee 
