3. Mida pakkus Reena Annil teha? 4. Mida Ann oma isa Antsu kohta teada sai? 5. Kelle juurde läks Ann, kui ta otsustas koolist poppi teha? 6. Mis juhtus Annil kodus peale Rita juurest lahkumist? 7. Kuhu läks Ann redusse ja kellega? 8. Kellega kohtusid Ann ja Rita poes käies? 9. Mis põhjendusega tulid Kätlin ja Reena Võsule? 10. Kes oli Villem? 11. Kes tulid Rita kutsumise peale samuti Võsule? 12. Mis juhtus Kerliga? 13. Mida kuulis Ann metsas üksi olles? 14. Mis lõpuks Villemi kohta selgus? 15. Mida sai Ann teada Reena kohta? Vastused: 1. Anni saadeti keldrisse vanu ajalehti viima 2. Anni ema Kärt elas väga meeletult. Ta tegi palju rumalusi ja hängis niisama ringi. Kooli jättis ta pooleli. Hiljem ta kahetses 3. Minna natukeseks ajaks kõigiks kaugele. Näiteks Reena vanaisa suvilasse Võsule 4. Et Ants polegi ta päris isa 5
Nad jõudsid rääkida veel Kerlist , kes pidi ilmuma alati enne seda kui keegi siit ilmast lahkub. Enne lahkumist surub Karina veel oma kuumad huuled Mariuse suule. Mees lubab, et Karina saab temast veel kuulda. Karina ja Pärt taaskohtuvad . Pärt on vana koera endale võtnud , nimetab teda nüüd Hundiks. Pärt juhatab tüdruku enda ehitatud onni juurde , kus Pärdil on Karinale üllatus. Karina must spordikott. Karina räägib Pärdile kohtumisest Kerliga. (Loe lk 149 -151- miks teda õekeppijaks nimetati). Nad hakkavad koos otsima teed maja juurde kuhu Aap maha jäi. Maja on teisel pool järve ning nad peavad minema ümber järve. Ühel hetkel märkavad nad järvel parve, mida Karina testima läheb, et ehk saab sellega üle järve. Kuid kui Karina parve peal on kaotab ta tasakaalu ning kukub istukile ning samas tuleb laine mis viib parve kaldast eemale. Karina libiseb parvelt vette ning upub.
Tallinnas moodustavad hilisgootikast pärinevad ühiskondlikud hooned ja elamud aga suure ja hästi säilinud ehitise rühma, mille arh. õitseng algas raekoja ehitamisega ja lõppes suurte kunstinõudlike elamute püstitamisega 15-16 sajandil Pühavaimu kirik: (torniga) Alumises osas 4-nurkne, ülemises 2-tahulineon sarnane samal sajandiveerandil Alam-Reinimaalt pärit meistrite poolt Toompea ordulinnuse kagunurka püstitatud Stür den Kerliga. Pikihoone sai võlvid. Tallinna Toomkirik: Pikihoone oli sajandi esimesel poolel võlvimata. Pikihoone kaeti servjoonvõlvidega, mis kujunes valitsevaks võlvitüübiks Põhja-Eesti hilisgooti võlvruumides. Võlvikud on seotud tugevate profileeritud vööndkaartega, mis annavad laele selge liigenduse ja elustavad suhteliselt sügavate traveede tõttu tagasihoidlikuks jäänus lääne-ida suunalist ruumirütmi. Vööndkaarte silmapaistev
annaabi.ee 
