aastat tagasi ülem- Ordoviitsiumi aegses madalmeres umbes 100 meetri sügavuses toimunud, ligi 200-meetrise läbimõõduga, teadmata koostisega meteoriidi plahvatuse tagajärjel. Kraatri avastamine ja uurimine kujunes suurte meteoriidikraatrite uurijate esimeseks ja kõige tõsisemaks katsumuseks. Uurimuse lõpptulemuseks saadi teada, et tegu on väikese, maa sisejõudude poolt ülestõstetud kristalse aluskorra plokiga ehk plaantiklinaalse kerkega. Kärdla kraatri asukoht. Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................1 Kraatrisüvendi kuju, kraatri vallikuju, vallimaterjali koosits ja ehitus.......................2 Kaali kraater..........................................................................................3 Neugrundi kraater....................................................................................4
idaossa enam ei ulatunud. Arvamuste kohaselt peaks Botnia lahe ümbrus viimase mandrijää pool rikutud tasakaalu saavutamiseks kerkima veel 180 m, Helsinki piirkonnas ja Tallinnas aga ligikaudu 40 m. Eelnevate teooriate tõepärasust tunnistades ei tohi siiski ära unustada ka seda, et paljudel aladel maakeral ei ole kunagi olnud jääkoormust, aga kerkimine ja vajumine toimub ikkagi, tegemist on nõnda nimetatud päriliku kerkega. Samas arvatakse, et Eestis on glatsioisostaatiline maakerge lõppenud ja on järgi veel ainult pärilik kerge, ehk siis nn. Balti kilbi lõunanõlva pärilik kerege, mis Lõuna-Eestis on saavutanud pea nulli ja Põhja-Eestis kerkib kiirusega 2,5 mm/a. Teooriaid on äärmiselt raske kindlaks teha, sest Eesti kohal ulatub maakoore paksus ju 36 km (Raukas, 1987). Appi võetakse geofüüsikalised meetodid, mille usaldusväärsus ei ole aga piisavalt suur.
plahvatus 1961.a. Novaja Zemljal, kus NSV Liidu korraldatud termotuumaplahvatus tekitas kolmekilomeetrise läbimõõduga kraatri. 12 12 http://www.otsimrat.net/kraater/meteoriidikraatrid.HTML 11 5. Kärdla ehk Paluküla meteoriidikraater Geoloogilisel kaardistamisel 1968. aastal avastati Hiiumaal aluskorra kerge Palukülas. Hilisemate puurimiste käigus leiti selle kerkega sarnane struktuur ka Lõpes ja Tubalas ning nende vaheline üle 100 m sügavune alang. Hilisem geofüüsikaline kaardistamine selgitas, et Paluküla, Tubala ja Lõpe kerge asuvad positiivsete magnet- ja gravitatsioonianomaaliate rõngas, nende vaheline alang aga keskse ümara miinimumi alal. Saadud kaardipilt meenutas kraatrit. Väljaspool muid kerkeid ei avastatud. Esialgu oletati, et tegemist on vulkaanilise vormiga.
annaabi.ee 
