Töödel kasut ilmikvendasid. Tsisterslased muutusid keskaja lõpul poolkapitalistlikeks asutusteks. Eestis oli Padise klooster tsisterslaste klooster. Kuna kloostrite ideoloogiline puhtus jätkuvalt oli ähmane, tekkisid veelgi radikaalsemad liikumised e kerjusmungaordud. Tuntumateks olid frantsiklased ja dominiiklased, mis kujunesid 12. ja 13. saj vahendusel. Frantsiskaani ordu rajajaks oli Assisi Franciscus, kes rändas kerjusmungana mööda Itaaliat. 13. saj algul kujundati frantsiklastest paavsti kaitse all olev ordu. Ordu põhinõudeks oli vaesuse nõue, kus kehtisid mitmed tabud. Hiljem kadusid õilsad põhimõtted, hakati mood kloostreid (eeskätt linnades), mis tõi kaasa lõhesid endi hulgas. Dominiiklaste ordu rajajaks oli püha Dominicus, kelle peamine siht oli jutlustada paganluse ja ketserluste tõkestamiseks. Dominiiklaste põhivahendiks muutus jutlus
meest, kolmandal päeval nägi ta surnut, kelle juures nuttis kogu perekond. Siddhartha tundis end selle kõige pärast väga halvasti. Prints Siddhartha elu muutsid Ta imestas, miks inimestele tulevad sellised kohtumised kohtumised vanuri, haige, surnu ja askeediga. Pärast kannatused. Neljandal päeval, kui ta välja seda elamust otsustas prints minna kerjusmungana rändama ning tõde läks, nägi ta meest kollases rüüs, paljaks otsima. pöetud peaga, kes näis tark ja rahulik. Kaarikujuht ütles, et see oli askeet, inimene, kel pole kodu, vaid kes elutseb koobastes ja kes kerjab igal päeval enesele süüa. Askeet püüdis elada puhast elu ja mõista inimeste olemise mõtet. Siddhartha otsustas, et tema tahab olla selline. Sel ööl lahkus Siddhartha salaja lossist ja ratsutas metsa serva. Temaga tuli kaarikujuht, kes ajas tal pea paljaks