aastal Riigipäev, mis võttis vastu riikliku reformatsiooni põhidokumendid. Otsustati, et piiskoppide lossid lähevad kuningale. Kohtumõistmisõigus säilis piiskoppidel ainult vaimulike asjades. Vaimulike ülalpidamisest ülejäävad rahad pidi kirik loovutama riigile, kloostrid jäeti alles, kuid nende maad sekulariseeriti. Rooma katoliku kirikust lahtilöömiseks osutasid sätted, et piiskoppe ei kinnita ametisse Rooma, vaid kuningas, ja et paavstile ei maksta makse. Munkadele pandi kerjamiskeeld. Kiriklik usupuhastus toimus alles 1536.aastal, kui kirikukogu võttis vastu luterliku kirikukorralduse. Reformatsiooni põhitulemuseks oli kuningavõimu tugevnemine, riigi sissetulekute suurenemine ja protestantliku vaimulaadi kujunemine. Mindi üle rootsikeelsele jumalateenistusele. Vastureformatsioon ja reformatsiooni võit Tootsis 16.sajandi II poolel üritas esialgsetest lüüasaamistest toibunud katoliku kirik oma positsioone Euroopas taastada
Seda sündmust nimetatakse Stockholmi veresaunaks. 1521 algas uuesti vabadussõda Taani vastu, abi saadi Lübeckilt, Rootsi kuningaks oli Gustav Vasa. Reformatsioon-Luterlust levitas Rootsis Olaus Petri. Reformatsiooni põhiprobleemid olid majanduslikud. Riik kippus kiriku varade kallale, nõuti makse ja võeti "laenuks" kiriku asju. Olukorra lahendamiseks kutsuti Västerasis kokku Riigipäev. Otsustati anda piiskoppide lossid kuningale. Tähtis muudatud oli ka munkadele pandud kerjamiskeeld. Usupuhastus toimus 1536. Reformatsiooni tulemuseks olid kuningavõimu tugevnemine, riigi sissetulekute suurenemine ja tööd väärtustava vaimulaadi kujunemine. 16. saj. II poolel üritas katolik kirik oma võimu taastada (vastureformatsioon), kuid kasu polnud miskit ja 1593. aastal vastu võetud Augsburgi usutunnistusega ühines katolik usk luteriusuga. Reformatsioon taanis Taanis ajendas rahvast luterluse poole pöörduma lootus saada lahti kirikumaksudest. Taanis puhkes
o piiskoppide lossid kuningale, 12 o kohtumõistmise õigus piiskoppidel vaimulikes asjades o abieluküsimustes, vaimulike ülejäävad sissetulekud loovutas kirik riigile, o kirikumaad sekulariseeriti, piiskoppe kinnitas ametisse kuningas, paavstile ei maksta makse. · Munkadele pandi kerjamiskeeld. · Kiriklik usupuhastus 1536. aastal kui kirikukogu võttis vastu luterliku kirikukorralduse. · Tulemusteks: o kuningavõimu tugevnemine, o riigi sissetulekute suurenemine o igapäevast tööd väärtustava protestantliku vaimulaadi kujunemine o rootsikeelsele jumalateenistusele üleminek. · Talupojad nägid REF. ohtu oma varadele. · 1531
annaabi.ee 
