Nutuga pooleks tegi vanaema iga päev tööd et Ann, kellele ta Peedist püüdis kõneleda, ei astunud ta nõusse. Ann oli vanaema sugulane. Ühel päeval vanaeit saigi lõpuks Annega jutule aga siis Ann vastas talle, et Peet ei taha teda. Vanaeit seepeale solvus mõneajapärast tuli Peet oma kosijaga koju, et Paljusaate tädi kasutütre Eeduga abiellu astuda. Ta teavitas ka vanaeite aga ta selle peale hüüdis, et ta tema armu ja abi iialgi ei taha ja ei võta heaga sarnast kerjakotti minimaks ja ust põrinal oma taga kinni pannes jooksis vanaeit nuuksudes välja. Eedu hakkas see peale kibedalt nutma ja läks koju. Ann käis vanaeite lohutamas aga see ei aidanud. Vanaeit mõtles endamisi mida ta teinud on et temaga nii juhtus. Kätte jõudis pühapäev peale jõule väljas oli raksuv külm, aga selge ja ilus ilm. Ennosaarel ja Paljusaarel olid pulmad. Vanaemagi oli selle abieluga leppinud. Kui kõik valmis oli astusid nad linna poole teele
«Ma nän kurvastusega, et sa ikka veel kangekaelne oled,» üles abtiss auliselt pead vangutades. «Mille üe sa uhkustad, türuk? Loodad sa ikka veel isa peale, kes sind pö orases helduses üeliiga on hellitanud, enesele vitsaks kasvatanud? Kuule siis: sinu isa on vilets kerjaja, keda mina edaspidi armust pean toitma. Tema vannub ja sajatab sind, sest oma sõakuulmatu olekuga oled sa teda ja ennast õnetuks teinud. Oleksid sa Risbiteri vastu võnud, siis ei pruugiks su vaene isa nü ud kerjakotti käda. Õnetus ja sinu patud on tema vaimu pimestanud, ta annaks sulle vahest veelgi andeks, kui sa kavala kassimeelitu-sega temale läeneksid. Seda ei tohi südida, muidu käks viimne õgus maailmast. Teie peate üsikult oma pattude nuhtlust kandma. Teda on jumal käistanud ja mina --tahan sind karistada. Sa oled nü ud täesti minu meelevalla all, miski väi ei suuda sind minu käst ara krekuda.» «Mida sa tahad minuga teha?» küis Agnes kümalt.
annaabi.ee 
