15 aastaselt astus ta Rooma kaardiväkke ja sellest ajast pärinebki tema kuulsus. Legend räägib, et kord tulnud talle vastu külmetav kerjus ja palunud kehakatet. Martinil ei olnud talle midagi anda, aga ilma ei tahtnud ta ka vaest meest jätta ja seepärast andis ta poole omaenda mantlist. Järgmisel ööl ilmus Martinile Jeesus Kristus, pool mantlit seljas. Mantli ohverdamine tegi Martinist hiljem püha mehe ning kerjuste patrooni ja tema nimepäevast s ai kerjajate ja santijate päev. MARDIJOOKS Mardijooks on vana komme, mis pärineb keskaegsest andide korjamisest kirikule ja kloostrile. Keskaja lõpul jõudis see komme ka Eestisse. Meil ei korjatud ande aga mitte kirikule ja kloostrile, vaid endale. Kuna mardipäeva peeti eelkõige meeste pühaks, siis käisid mardijooksus peamiselt tagurpidi pööratud kasukasse või mõnesse muusse vanasse räbalasse riietunud noormehed
Nimelt on ka meie koolid oma uue hariduseviisi ja lauluga Eesti rahvakaulu pääle tagasitõrjuvalt ja hävitavalt mõjunud. Vana Eesti laulu asemele on kas Eesti sõnadega lauldavad Saksa laulud asunud, mida enamasti noored inimesed laulavad, ehk nad laulavad Saksa viiside mõjul sünnitatud Eesti laulusidm koguni vähe on aga Eesti laadilisi viisisid, viimaseid sõimatakse sagedasti sandiviisideks, sest et neid tõesti kerjajate ja vaeste inimeste suust veel kuuleb. On väga soovida, et Eesti rahvaviisid mitte ei kaoks. Neid peaks üles kirjutama ja koguma... Sest rahvalaulu najal saaksivad meie heliloojad Eesti muusikale tüpilise aluse panna..." Ida-Euroopa ühe tähtsama kultuurikeskusena pakkus St. Peterburg Saarele häid kontakte kaasaegse muusika erinevate suundadega. Eriti sügavat muljet avaldas talle Debussy ja Skrjabini muusika. Saar hindas heliloojana kõrgelt ka Rimski-Korsakovi, kes ühendas oma
annaabi.ee 
