sunnitööd. Süüdistuses kasutatakse romaani kui kinnitust. Ei mänginud näidendeid, põletati mehe raamatuid. Oli võlgades, võlausaldajad kallal, eraisiku pankrot. Korter rüüstati ja kirjanik viidi vangi. Tema kui esteedi jaoks suur kukkumine. Käidi pikkuse järjekorras vannis, pesi ennast mustas vees. Ei antud armu, pidi tööd tegema. Pidi mugavuse unustama, terviseprobleemid. 2. aastal läks leebemaks. 19. mai 1897 sai vabaks, anti pool naelsterlingit. Andis selle esimesele kerjajale. Lahkus Inglismaalt P-Prantsusmaale elama. Jätkas laia joonega elu. Kirjutas vanglas „Readingu vangla ballaad“- vanglas noorte olukord. Oli mõju, andis tõuke olukorra paranemiseks. Teine teos „De Profundis“ (sügavikust)- maailma pikim armastuskiri. Wilde arutleb tema ja Alfredi tundeid. Lootis, et midagi säravat luues hiilgus taastub. Midagi sellist ei loonud. Lootis, et tema pere kolib Prantsusmaale. Naine seadis tingimuse, et mees peab aasta korralik olema
uinub rahuga,» nad tõttasid minema ja tänav jäi jälle tühjaks. Videvik oli juba kätte jõudnud, kui veel üks 377 meesterahva kuju mööda tänavat ülespoole tuli. Oli see jälle pettus? Agnes ei näinud selgesti, aga ta tundis ju Gabrieli tema hiiglakujust, astumisest, igast liigutusest. See oli Gabriel! Ta astus õue peale ja vaatas uurides maja akende poole üles. Agnes märkas nüüd alles, et Gabriel kerjaja kuube kandis; tal oli kepp käes ja kott kaelas. «Kas niisugusele kerjajale ka keegi almust peaks andma?» mõtles Agnes kaheldes. Ta lükkas eesriidg kõrvale ja kummardus pisut aknast välja. Nende pilgud juhtusid kokku. Nad noogutasid teineteisele pead. Rohkem ei olnud esiotsa kummalegi vaja, selle ühef pilgu ja peanoogutusega olid nad üksteisele kõik selgeks teinud, pika jutu ara vestnud. Gabriel kargas kärmemalt ja kergemalt kui õige kerjaja kõhus trepiastmetest üles ja koputas kõrgesti võlvitud majaukse pihta