Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Naised aias. 1867 Edouard Manet 1832-1883 Prantsuse maalikunstnik, kes Click to edit Master text styles rajas realismist Second level impressionismi. Maalis kerjajaid, lauljaid, Third level mustlaseid, inimesi kohvikutes Fourth level ja härjavõistlusi. Fifth level Kasutas fotograafiale omast valgustust, tema pinstlitõmbed jätsid toore mulje. Kasutas inspiratsioonina renessansiaegseid maale. `'Olympia'' Click to edit Master text styles
Üks Puuraidur otsustas võtta lapse endale, ning viiski ta koju. Tema naine ei kiitnud seda alguses heaks, kuid hiljem nõustus. Tähelaps kasvaski üles koos Puuraiduri lastega. Iga aastaga läks ta aina ilusamaks ja samas ka ülbemaks/isekamaks. Ta põlgas kõiki lapsi ja ütles, et nemad on madalat päritolu. Ta pidas neid oma teenriteks. Ta arvas ennast olevat õilsat päritolu, sest ta oli sündinud tähest. Ta pildus pimedaid, sante, kerjajaid ja teisi kividega ning tegi neist naerualused. Samamoodi käitus ta ka loomadega, torgates Mutil silmad peast välja, kärpides Kanepilinnu tiibu ja tappes Orava ema. Preester ja Puuraidur püüdsid teda õpetada, kuid asjatult. Ühel päeval tuli linna kerjusnaine, kes pidas ennast Tähelapse emaks. Tähelaps naeris ta välja ning kihutas minema. Peale seda muutus ta kärnkonnaks/rästikuks. Nüüd hakkasid aga teised lapsed
Eesti NSV-s oli inimestel hea elada, kuna ka kõikidel "eluheidikutel" oli töö ning toit laual. Kõik inimesed, kes soovisid töödata, said seda teha. Selle eest hoolitses valitsus, et kõigil oleks töö. See oli väga positiivne, kuna see andis kõigile inimestele võimaluse elada. Tänapäeva Eestis on palju rohkem töötuid ja vaeseid kui Nõukogude ajal. Nõukogude ajal muretseti kõigi inimeste üle, et ei oleks kerjajaid, keda tänapäeval on ohtralt . Nõukogude ajal oli kaubavalik väga väike. Inimesed kaebasid selle üle, et poodides polnud valikut. Näiteks ei müüdud enamikes Eesti linnades püksikummi, mis on tänapäeval nii elementaarne kaup. Seda sai osta näiteks Kanakülast. Selleks, et saada tavalist kaupa, nagu riided, pidid inimesed palju reisidelt kaasa ostma. Inimesed, kellel oli võimalus reisida käisid paremini riides ning neil olid suuremad võimaluses
koputas kõrtsi ukse pihta. Uks läks lahti ja kõrtsmik ilmus lävele. «Kes seal on?» küsis ta uniselt. «Rootslane,» kostis Gabriel. «Kas siin lonksu õlut ja hobusele ulualust saab?» Kõrtsmik ei suutnud võõra nägu selgesti näha, aga sõna «rootslane» mõjus temale erutavalt; ta 408 tundis rootslasi kui suuri purjutajaid ja häid maksjaid. «Oot', oot', ma teen õuevärava lahti, kuid seda ütlen ette, et ma hobuse eest ei vastuta, sest linn on maalt kokku jooksnud kerjajaid täis, kes hullemad on kui hagijad.» Kui hobune ulu alla oli pandud, astus Gabriel kõrtsituppa. Tema ilmumine pani koosolijaid koh-kuma, mõned koguni karjatasid hirmu pärast. «Tohoo mees!» hüüdis kõrtsmik, võõra nägu tule valgel nähes, «kust sa niisuguse peaga tuled?» «Mis mu peal viga on?» küsis Gabriel naljatades. «Sa oled ju koledal kombel malka saanud, su kübar on lõhki, nägu otsekui vere sisse kastetud.»
annaabi.ee 
