Vähe on maid, mis pakuvad rändurile nii palju võimalusi. Eelkõige peaks Indoneesia olema huvitav loodusesõpradele. Sukeldumisest-snorgeldamisest kuni vulkaanide ja vihmametsa, orangutangide ja komodo draakoniteni nägemist ja tegemist jätkub. Peamine probleem on aga see, et lühike turistiviisa ei võimalda enamust sellest nautida. Mõningad vaatamisväärsused: · Vulkaanid (Bromo, Krakatau, Kerinci, Batur) · Komodo draakon · Orangutanid · Rahvuspargid (Bali Barat, Kelimutu, Gunung Rinjani) · Pühapäevane kukevõitlus · Brobodur · Prambanan Kokkuvõte Tänu sellele uurimustööle sain palju uut ja huvitavat teada riigi kohta, millest ma varem suurt midagi ei teadnud. Nüüd tean millised on sealsed loodustingimused, millega inimesed seal tegelevad, millised inimesed seal üldse elavad, mida vaadata kui sinna satun jms. Samuti
prioriteediks, saaks palju ellu viia. Ent selle võimalikuks tegemine vajab palju suuremaid jõupingutusi kõigi poolt, alates tsiviilühiskondadest Sundas kuni sõjaväe ning uue poliitilise eestvedamiseni, mis võtab ohjad detsentraliseerimise korral. Lisaks on vaja ka üheaegseid suuremaid panuseid rahvusvahelistest doonoragentuuridest ning sarnaste kaitse organisatsioonidelt. Näiteks muutuvatest huvidest looduskaitse rindel võib võtta Kerinci-Seblati rahvuspargi, mis saab rohkem kui 200 teadet aastas inimestelt, kes on nõus olema vabatahtlikud. Mõned aastakümned tagasi, ei olnud sellisest olukorrast isegi kuulda sealkandis. [4] Riigi kaitsealade lühiiseloomustus Sumatra, mis on 1,800 kilomeetrit pikk ning 400 kilomeetrit lai on CEPF'i esmase investeeringu fookuseks Sundas kuna see on vaieldamatult kõige suurima mitmekesisusega hotspot nind samas ka kõige suurema ohu all.[3] Tänapäevaks on
annaabi.ee 
