Kosmoseuurimise varasematel aegadel oli motiveerivaks ajendiks nn kosmosevõidujooks (ingl. k. ,,Space Race") Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel. Esimene ümber maa tiirlev inimese poolt valmistatud objekt oli NSVL'i Sputnik 1 (4. oktoober 1957) ja esimese maandumise Kuul sooritas Ameerika Apollo 11 (20. juuli 1969), mõlemaid sooritusi peeti tollal tippsavutusteks. Nõukogude kosmoseprogramm jõudis mitmete oluliste avastusteni tänu Sergei Korolyvovile ja Kerim Kerimovile, sealhulgas esimene mehitatud kosmoselend (Juri Gagarin Vostok 1 pardal) aastal 1961, esimene kosmosekõnd (Aleksei Leonov poolt) aastal 1965 ja esimese kosmosejaama üleslennutamine (Salyut 1) aastal 1971. Kuigi tegelikult olid esimesed kosmosesse jõudnud objektid Natsi-Saksamaa V2 raketid, mida kasutati juba Teise maailmasõja ajal. Pärast esimest 20 uurimisaastat muutus kontsentratsioon ühekordsetelt lendudelt
1970. ei saa töö teema väljendust niisuguses suures eepilises vormis nagu eelmistel kümnenditel. Teemadena olulised ka turkeenide lähiajalugu (Tsarõ Asirovi poeemi ,,Lõpp verisele veejagamisele", 1948, järg ,,Gökjaila Dzigitid" ilmus 1962; selles on juttu sõjaeelsest ajast ja sõjaaastatest; Tousan Essenovi (1915) poeem ,,Legend Leninist ja tsabani tütrest", 1958, on Lenini kohtumisest lihtsa karjuse tütrega 119), 1960., 1970. aastatel koduvabariigi looduse ülistamine [Kerim Kurbannepesovi (1929) ,,Inimestele, kes on sündinud vee ääres", 1967, teos on Karakumi kõrbe ilust120], välismaa rahvaste elu [K. Seitlijevi (19151971) ,,India lilled", 1960, nõukogude ja india rahva sõprusest, P. Alijevi kogumik ,,Maailma tõuseb", 1962, Lääne- Euroopa vaeste ja rikaste vastuoludest, A. Kovsunovi kogumik,,Türgi kõrbed", 1964, Türgist ja Afganistanist], inimese roll maailmas [Kurbannazar Ezizovi 121 (1938) filosoofiline,
annaabi.ee 
