159. Echinococcus multilocularis poolt põhjustatud ehhinokokkoos on inimesel a) kergesti ravitav haigus ; surmaga lõppev haigus -ÕIGE 160. Echinococcus multilocularis on pikem kui Echinococcus granulosus a) õige -ÕIGE; b) vale . 161. Keriloomade tähtsus: 1 reostunud veekogude puhastajad 2tähtis lüli toiduahelas toiduks vähkidele ja kalamaimudele (Prantsusmaal keriloomade kasvandused) 162. Keriloomad on oma nime saanud peas kerielund ripsmetega keerlev "ratas" 163. Keriloomad on a) lahksugulised -ÕIGE; b) hermafrodiitsed . 164. Keriloomad on kõige väiksemad hulkraksed loomad a) õige -õige b) vale . 165. Ainult partenogeneetiliselt sigivad keriloomadest isased 166. Seedesüsteem a) esineb ainult keriloomade isasloomadel ; b) esineb ainult keriloomade emasloomadel ; c) esineb keriloomade mõlemal sool -ÕIGE ; d) keriloomadel puudub . 167. Ujuvatel keriloomadel katab keha ogaline rüü EHK PANTSER 168
159. Echinococcus multilocularis poolt põhjustatud ehhinokokkoos on inimesel a) kergesti ravitav haigus ; surmaga lõppev haigus -ÕIGE 160. Echinococcus multilocularis on pikem kui Echinococcus granulosus a) õige -ÕIGE; b) vale . 161. Keriloomade tähtsus: 1 reostunud veekogude puhastajad 2tähtis lüli toiduahelas toiduks vähkidele ja kalamaimudele (Prantsusmaal keriloomade kasvandused) 162. Keriloomad on oma nime saanud peas kerielund ripsmetega keerlev "ratas" 163. Keriloomad on a) lahksugulised -ÕIGE; b) hermafrodiitsed . 164. Keriloomad on kõige väiksemad hulkraksed loomad a) õige -õige b) vale . 165. Ainult partenogeneetiliselt sigivad keriloomadest isased 166. Seedesüsteem a) esineb ainult keriloomade isasloomadel ; b) esineb ainult keriloomade emasloomadel ; c) esineb keriloomade mõlemal sool -ÕIGE ; d) keriloomadel puudub . 167. Ujuvatel keriloomadel katab keha ogaline rüü EHK PANTSER 168
Munast koorub nauplius, järgneb kopepodiitvastne. Eluviis: Vabalt mere- ja mageveeplanktonis kolm seltsi planktonis sõudikulised (Cyclopoida) ja hormikulised (Calanoida); põhjas rullikulised (Harpacticoida). Lisaks palju ja mitmekesiseid parasiite kaladel ja muudel loomadel. Keriloomad: väga mitmekesise liikumisviisiga, mis on seotud nende ripsaparaadi spetsialiseerumisega ja üksikutest kimpudest koosneva vöötlihaskonna arenemisega. Esineb ka tsüklomorfoosi. Iseloomulik kerielund ja mälumik ehk mastaks. Esimene kujutab endast kinnitunud ripsmete kompleksi. Mälumikuks nim. seedeelundkonna eesmist laienenud osa e neelu. Eluviis: kohastunud mitmesuguste elutingimustega; paljud on kohastunud eluga paikades, kus vett leidub vaid ajutiselt. Suurem osa neist elab siiski mageveekogudes, meres leidub neid vähe. 89. Makrobentos, meiobentos ja "megabentos" Eesti järvedes ja jõgedes: mõisted, suurusjärk, näiteid
annaabi.ee 
