Tugevus > Survetugevus sõltub ka põletustemperatuurist ja ajast. Tihedus > Olevevalt tellise liigist 9002230 k g kuupeerti kohta. Tiheduse järgi saab hinnata materjali soojaisolatsiooni omadusi. Hariliku tellise tihedus sõltub peale segu koostise ja kivi liigi ka põletustemperatuurist. > Poorsus sõltub toorsegu koostisest ja põletustemperatuurist. > Külmakindlus > Mida kõrgem põlevustemperatuur seda parem külmakindlus. Tavaliselt 25 tsüklit. > Õnneseenel ja kergtellisel on kõrgem. Täistellist reeglina välismüüritises ei kasutata. Kergtellis > Saadakse väljapõletavate lisandite kasutamisel, tihedus madal, soojainsalatsiooniomadused head. > Kasutatakse ülemiste korruste, vaheseinte ladumisel, normaalse niiskusega ruumides, kandekonstruktsioonides ei sobi. Vooderdustellis > Uute ja vanade sooderdamiseks > Harilikult tellisest kitsam (250x85x65) Nurktellis > Lõigatud ja ümarnurgad Klombitud tellised > Üks külg või külg ja ots klombitud
Niiskumisega seotud näitajad Veeauru läbilaskvuskoefitsient 0,11-0,42×10-10 kg×m/N×s Tasakaaluniiskus 0,2-0,5 massiprotsenti st. niiskuse hulk massiprotsentides kivi küllastamiseks õhu keskkonnas. Tavaliselt 1000° C juures põletatud harilikul tellisel on veeimavus 15% (olenedes põletustemperatuurist: mida kõrgem temperatuur, seda väiksem veeimavus). Külmakindlus Hariliku tellise külmakindlus on tavaliselt 25-35-50 tsüklit. Õõnestellisel ja kergtellisel on kõrgem. Täistellist reeglina välismüüritises ei kasutata. 3.4. Savitellise kasutamine Savitellis on kõige enamkasutatav keraamiline ehitusmaterjal. Neid on palju eriliike. Eestis on praegu suurim savitellise tootja Wienerberger. Eesti tellised on värvuselt punased , pruunid või oranzid. Telliste põhisuurused on 250×120×65mm ja 250×120×88mm. Täistellis. On ilma õõnteta kompaktne risttahukas, mõõtudega on 250x120x65mm.Tugevuse järgi jagatakse
annaabi.ee 
