Päikesepaisteline ala. 17. Kuidas iseloomustada rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid nn rohelisi koridore tiheasulates? Üks osa nn kergliikluse koridoridest, liiklusturvalisus nii kergliiklus-motoriseeritud liiklus kui ka kergliikluse eri liiklejagruppide vahelises plaanis. Mõeldud jalutamise- ja matka-, suusa- ning jalgrattateed ja rajad. Ühendab olulisemaid sihtkohti, nt elu-, töö- ja teeninduskohti. 18. Millised erinevad funktsionaalsed vajadused on kergliiklejatel ja kuidas need on seotud rohestruktuuriga? Kergliiklus teede võrgustik tiheasulas koosneb kahte tüüpi teedest, mis parema turvalisuse saavutamise nimel ei tohiks omavahel kattuda: Peateede võrgustik (keskmised reisid pikemad kui 3km) ühendab tiheasula eri osades paiknevaid tähtsamaid teenindusasutusi, eri elu-, töö- ja puhkekohti. Lokaalsete ehk kohalike teede võrgustik (keskmised reisid kuni 3km pikkused)
Sisu ja kasutamisvõimalused: roheline üldmulje koos mitmekesise taimestikuga. Maastiku (sh reljeefi) hästi sobitatud jalutus-, rattasõidu ja suusarajad. Valgustatus pimedal ajal ja soovitatavalt mitte asfaltkattega (va juhul kui kasutuseks on ka rulluisutamine või linnatõukeratastega sõitmine). Kahetasapinnalised ristmikud kergliikluse teede ristumisel intensiivse liiklusega tänavate ja teedega või raudteega. 18. Millised erinevad funktsionaalsed vajadused on kergliiklejatel ja kuidas need on seotud rohestruktuuriga? Võimalus liigelda kergliiklusvahenditega ohutult. Et olemas oleksid kergliiklusteed. Kergliikluse teede võrgustik tiheasulas koosneb kahte tüüpi teedest, mis parema turvalisuse saavutamise nimel ei tohiks omavahel kattuda: 1) Peateede võrgustik (keskmised reisid pikemad kui 3 km) ühendab tiheasula eri osades paiknevaid tähtsamaid teenindusasutusi, eri elu-, töö- ja puhkekohti.
annaabi.ee 
