" Talv ei olnud just kõige meeldivam aeg ning kevade saabumisest olid inimesed väga rõõmsad ja õnnelikud. Ei ammu näinud ma nii palju päikest! Ta voolab tuppa nagu kuldne viin Ja purju paneb mind, kes kaua paastusin, Ning minu lapse sasipääkest väikest. (Marie Under) Kevadet armastas ka Visnapuu samuti, kuigi ei oodanud seda aastaaega nii tuliselt kui nais poeet. Underi luuletused on kerglaslikumad ja lapselikult armsamad. Visnapuu luuletus ,,Kevad" räägib sellest, kuidas kevad lõpuks Eestimaa kohale hiilis. Imelikult astub alla Kevad kellukesi tilistades, Paneb aralt maale ühe talla, Teine tald jääb õhku kumisema. Ning siis läheb rõõmsalt vilistades, Ikka õhus üks ja siis teine maas, Järgi vilistab ja õitseb aas, Hakkab kõikjal särama ja sumisema. (Henrik Visnapuu)
Ta voolab tuppa nagu kuldne viin Ja purju paneb mind, kes kaua paastusin, Ning minu lapse sasipääkest väikest. (,,Kevad") Kindlasti armastati ka kevadet väga Henrik Visnapuu luuletustes. Kuid ta kirjas luuletusi palju tõsisemalt ja süngemast poolest, kuid see ei paistnud väga hästi välja. Underi luuletused on kerglaslikumad ja lapselikult armsamad. Visnapuu luuletus ,,Kevad" räägib samuti sellest, kuidas kevad lõpuks Eesti maadele kohale hiilis. Imelikult astub alla Kevad kellukesi tilistades, Paneb aralt maale ühe talla, Teine tald jääb õhku kumisema. Ning siis läheb rõõmsalt vilistades,
annaabi.ee 
