4 põhi toorainet: · jahu sõelutakse pärm · suhkur tuhk-,puuder- ja tolmsuhkur sool · muna 5tk vedelik vesi · rasvaine või, margariin(EVE) õli. Hea pärmi näitaja : 1) Kergitus võime 2) säilib 3) suhkur 4) töökiirus 5) kasutamine Kuivpärm ja presspärm Kuivpärm võetakse 15g kui on vaja asendada 50g presspärmiga- Enne kasutamist kuivpärm segatakse sõelutud jahuga. Presspärm lahustatakse vedelikus või lisatakse teistele toorainetele murendatud. Seljuhul tuleb taigen 15-20 min ,et karanteerida pärm segunemine teiste toorainetega. Toorainete lisamine kaussi: Rasvaine (sulatatud) Vedelik (350 C) + pärm (segan kõik kokku) Muna
Seejärel lastakse taignal seista külmas 15- 20 minutit. Rullitakse ristküliku kujuliseks, eemaldatakse harjaga taigna pinnalt jahu ja pannakse neljaks kokku. Neljaks pannakse kokku 4 korda. Iga kokku panemise järgi lastakse seista taignal külmas 15-20 minutit. Lehttaigen saksameetodil Põhitaigna valmistamiseks segatakse omavahel kõik toorained korraga: · jahukotistvesi · sool · Balti-Stolz( on taigna margariin mis sisaldab kergitus ainet, taigna parandajat ja soola) Taigen kihistatakse 2x3 ja 2x4. Kihistus margariin asetatakse poolele taignast ja kaetakse teise poolega. Margariin Lehttaigen Prantsusemeetodil Kihistus margariinile puistatakse alla ja peale suur kogus jahu ning rullitakse poole suuremaks kui teigen. Poole margariinist asetatakse taigen ja kaetakse teise margariini poolega. Ääred vajutatakse korralikult kinni Rullitakse taigen ligikaudu 1 cm paksuseks, kihistatakse 2x3 ja 2x4
Leiva ja saia tootmise operatsioonid: 1. Põhi- ja abitooraine ettevalmistamine: · Nisusaia küpsetamisel kasutatakse pärmi · Rukkileiva küpsetamisel kasutatakse juuretist 2. Taigna valmistamine · Vedela juuretisega-(osa jahu ja piimhappe bakterite puhaskultuurid) · Keeva veega- (osa jahu, mis on segatud linnastega, valatakse üle keeva veega) · Eeltaignata kergitus · Eeltaignaga kergitus- mida magusam sai, seda olulisem on kergitus 3. Taigna jaotamine ja kuju andmine 4. Küpsetamine 5. Toodete jahutamine LEIVA-, SAIATOODETE SORTIMENT .......................................... .......................................... .......................................... .......................................... ..........................................
tantsu saatev muusika. Sõna tähistas algselt kitarrimuusikaga ning vaba õhkkonnaga pidu. Bachata muusikapalade teemaks on tihti armastus, romantika ning armupiinad. Tants tekkis 1960. aastatel ning saavutas ülemaailmse leviku 1990. aastatel. Põhisammudeks on kolmel esimesel taktiosal liikumine kõrvale-juurde-kõrvale ning neljandal taktiosal liikumissuuna vastassuunda jääva puusa kergitus. · Lambada Boliiviast või Brasiiliast pärinev tants, mis sai maailmas populaarseks 1980. aastatel. Nimetus pärineb portugalikeelsest sõnast, mis tähistab piitsapiu lainekujulist liikumist. Seda liikumist püüavad tantsijad matkida sujuvate ringjate puusaliigutustega. · Salsa Kariibi päritolu tants ja muusikastiil 4/4 taktimõõdus. Iseloomulik ona kahte takti ühendavad kaheksalöögilised rütmikujundid
Enne seda võib ka niita. (Rukkist võib kergelt lammastega karjatada). Talvel võib lund rullida, tuhka lumele külvata. Vettimine taimed hukkuvad õhupuudusel. Seisvas soojas vees hukuvad taimed kiiremini, sest seal on hapniku vähem. Jahe ja liikuv vesi on selles suhtes parem. Vettimise all kannatab rukkis rohkem kui talinisu. Selle vältimiseks tuleks teha vesivagusid, juhtida vesi põllult minema. Jääkoorik, taimedele tekivad mehhaanilised vigastused. Külma kergitus esineb peamiselt kevadel, mulla pind kerkib kui vesi jäätub. Kahjulik on see, kui pealmine osa tõuseb ja alumine on sula muld, siis järgi ei anta ja rebitkse juured katki. Viga saab parandada rullimisega. Lumiseen ja teised parasiit seened, mis toituvad elusa taime mahalast, nad ei kahjusta tavaliselt normaalselt kasvavaid taimi, vaid kahjustavad talvel nõrgaks jäänud taimi. Taimedel levib seene niidistik. Kartul Kartulit kasutatakse toiduks , söödaks ja tööstusetooraineks
annaabi.ee 
