.................. Rauamaakides sisalduvate lisandite (liiv, savi jne) ning koksi põlemisel tekkiva tuha kõrvaldamiseks viiakse kõrgahju räbusteid. Räbustina kasutatakse enamasti lubjakivi ja dolomiiti. Kirjuta nende kivimite peamiste mineraalide valemid ........................................................................................................................... Räbusti lagunemisel tekkivad kaltsium- ja magneesiumoksiid moodustavad aherainega (maagi sulamisjäägid) kergestisulava ühendi - räbu. Räbu tihedus on malmi tihedusest tunduvalt väiksem, mistõttu koguneb malmi pinnale, takistades seega malmi oksüdeerumist. Milline see kõrgahi siis on ja kuidas ta töötab? Kõrgahju ülemise osa - suudme - kaudu täidetakse ahi kihiti toorainetega: kiht koksi, siis kiht räbusti ja maagi segu ning jälle kiht koksi jne. Allapoole laienev šaht võimaldab täidisel sulatusprotsessis vabalt allapoole vajuda. Malmi
üksteisega paralleelseteks plaadikesteks. Elektrotehnikas kasutatakse enamasti muskoviiti ja flogopiiti. Elektriliste omaduste poolest on muskoviit flogopiidist parem, v.a lubatud suurim temperatuur. Turustatavat vilku toodetakse täisnurksete plaadikestena, ent rohkem kasutatakse tooteid, milles vilk on vaid koostisosa. Vilgutooteid saab valmistada suvaliste mõõtmetega ja need rahuldavad paljusid elektriseadmete isolatsioonile esitatavaid nõudeid. Vilgu töötlemisel tekkiva puru ja kergestisulava klaasi pressimisel saadakse mikaleks. Tänapäeval tehakse ka sünteetilist vilku, mis talub õhuniiskuse kokkupuute välistamisel hästi kuumust (kuni 1100...1200 C). Klaas on anorgaaniline termoplastne amorfne materjal, mis saadakse erinevate oksiidide kiirel jahutamisel. Kõikide klaaside põhikoostisosaks on kvartsliiv. Klaaside omadused sõltuvad koostisesse lisatavatest oksiididest. Leelisklaasidel on suur erijuhtivus, elektrotehnikas kasutatakse harva
TiC ületab WC-d kôvaduse poolest, kuid jääb tunduvalt alla elastsusmooduli (490 GPa) ja plastilisuse poolest. Teised IV rühma karbiidid HfC ja ZrC vähe erinevad füüsikalis-mehaaniliste omaduste poolest TiC, kuid HfC on kallis ja ZrC märgab halvasti metallidega, mistôttu ei kasutata kermiste saamiseks. V rühma metallide karbiidid VC, TaC ja NbC on vôrreldes TiC väiksema kôvadusega ja ei erine elastsusmooduli poolest. VC annab Fe-rühma metallidega kergestisulava eutektikumi, mistôttu tema baasil kermised on väikese kuumuskindlusega. 5 VI rühma metallide karbiidid Cr3C2 ja Mo2C on leidnud piiratud kasutamist (peale WC). Cr3C2 baasil kermised on haprad ja väikese tugevusega, kuid tänu oma suurepärase korrosioonikindlusele ja kuumapüsivusele, on nad perspektiivsed materjalid kasutamiseks agressiivsetes keskkondades ja kôrgetel temperatuuridel.
61 Legeerimine Cr ja Mo tstab PAFM töökindlust tänu karbiidide moodustumisele. Näiteks, 2-10% Cr ja eriti Mo lisamine (5-20%) tstab Fe-C tugevust, korrosioonikindlust ja kulumiskindlust. Sellised materjalid vivad töötada kuni 700°C temperatuurini. Paagutuse käigus moodustuv Mo2C on tugevalt seotud matriitsiga ja ei murene välja. Efektiivne on alusmetalli tugevdamine kvade kiududega. Selleks metallkiududest karkass immutatakse kergestisulava metalliga, mis heade antifriktsioonsete omadustega. Näiteks W kiud immutatakse tinapronksiga. Samuti vidakse kasutada materjali valmistamiseks pulbri ja kiudude segu kuumpressimist vi -sepistamist, ekstrudeerimist, valtsimist. Viimastel aastakümnendel kasutakse antifriksioonmaterjalina Fe- klaas segu. Kvad klaasiosakesed alusmaterjali poorides vtavad vastu koormuse, tstavad materjali kvadust ja vähendavad sööbimisohtu. Väikesed klaasiosakesed pehmete
annaabi.ee 
