Seetõttu vajab ka õnnelik inimene kehalisi ja väliseid hüvesid, mis kuuluvad juhuse juurde, et need asjad ei hakkaks teda takistama. Need, kes ütlevad, et piinlev või suurtesse õnnetustesse langenud inimene on õnnelik, kui ta on hea inimene, ajavad tahes tahtmata tühja juttu. Kõik, nii loomad kui inimesed taotlevad naudingut ja see tõestab, et ta peab olema mingi ülim hüve. Nauding on pigem rahulikkuses kui liikumises. Kergestimuutuv inimene paheline, samuti nagu ka loomus, mis vajab muutusi: ta pole ühtlaselt üldine ega korrapärane. VIII RAAMAT: „Sõprus“ Noori aitavad sõbrad eksimustest hoiduda ja vanadele on toeks ning abiks toimingutes, mida nood ei suuda enam jõu puudusel korda saata, neid aga, kes meheeas, innustavad nad üllastele tegudele, koos ja seltsis minnes. Sõprus paistab ka riike koos hoidvat ja seadusandjad kannavad selle eest rohkem hoolt
ja suuremad on hüved, mis on seotud hingega. Kas me mõistame ülimat hüve omamise või kasutamisena? 1 Vajalik varustus. Õnn on hinge toimimisvõime, mis lähtub loomutäiusest. Kui võimalus toimida on elus määrava tähtsusega, ei saa keegi muutuda õnnetuks, kui ta on täiuslikult õnnelik, sest ta ei tee kunagi midagi eemaletõukavat või labast. ...Aga ta ei ole ka heitlik ja kergestimuutuv: tema õnne ei saa ära võtta kergesti ja juhuslike õnnetuste kaudu, vaid suurte ja korduvate õnnetuste kaudu. Sõprade ja järeltulijate saatus mõjutab õnne. Õnnelik inimene on loogiline. Kaht liiki loomutäius: mõistuslikkuse ja eetose juurde kuuluv. Niisiis ei teki loomutäiused looduse mõjul ega ka vastupidi loodusele, vaid me saame neid vastavalt loomusle omandada. Tegutsedes tuleb lähtuda õigetest põhimõtetest. Loomutäiused seostuvad tegevuste
annaabi.ee 
