Koosta endale kindel õppimise päevakava. Päevakava aitab sul koduülesandeid paremini planeerida. Märgi sinna aeg, mil oled koolis, aga samuti õppimine kodus. Võib-olla on sul üks kindel päev, mil sa töötad raamatukogus. Parim on kui saad õppimisele planeerida iga päev ühe ja sama aja, siis harjud päevarütmiga ja õpitu jääb paremini meelde. Kujunda välja oma stiil koduste koolitööde tegemiseks. Võid alustada raskema ainega ja järgmisena tegeleda kergemaga. Nii on õppimine vaheldusrikkam ja sa ei väsi ära. Kui järgmisel päeval on kontrolltöö, siis tegele eelkõige selle ainega. Ole järjekindel ja ära jäta igavaid asju õppimata. Tee kindlasti puhkepause! Puhkepausid on vajalikud selleks, et õpitu meelde jääks ja kinnistuks. Pausi pikkus sõltub sinust, aga jälgi, et see liiga pikaks ei veniks. Näiteks võid teha peale 45- minutilist õppimist 15- minutilise puhkepausi. Sobib ka nii, et iga erineva õppeaine järel
lahendus. Seda on juba tõdetud 1942. aasta väljaandes „Elamu soojapidavus“ (Jürgenson 1942). 20. sajandi algul levib laiemalt nn. alttuulutatav põrand. Puitvahelagedes kasutatud raske täite eesmärk on aidata kaasa helipidavuse saavutamisele, kuid teisest küljest tekitab puittalades pika aja jooksul roomedeformatsioone. Roome tõttu tekivad jääkdeformatsioonid st. põrand jääb läbivajunud kujusse. Täite asendamine kergemaga (näiteks mineraalvill, tselluvill), mida sageli tehakse, vähendab vahelagede helipidavust ning omavõnkesagedust, mis omakorda tekitab ebamugavustunnet. Uuritud hoonete vahelaed olid kandevõime poolest üldiselt heas korras. Vahel esines kasutusmugavusest tulenevaid probleeme, mis olid seotud läbivajumisega, helipidavusega ja madala omavõnkesagedusega, nn ”klirisevate klaaside” efekt. Kahes elamus olid puitlaed ning keldri betoonsein majavammi poolt kahjustatud.
annaabi.ee 
