Pookimise (vääristamise) all mõistetakse pookimisajale ja –viisilevastavate lõigete tegemist poogendile ja pookealusele ning nende omavahelist kokkusobitamist ja ühendamist. Bioloogilisest seisukohast on pookimine kahe taime looduslike omaduste vegetatiivne ühendamine. Mõnikord ühendatakse rohkem kui kahe taime looduslikud omadused. Pookimisega paljundatakse viljapuid ja ka ilupuude ja –põõsaste sorte ja vorme nii näiteks püramiid- ja keravorme, lõhis-, kirju- ja punaselehelised ning täidisõielisi vorme, samuti roose, elulõngu ja sireleid. Pookimist teostatakse juhul kui: a. on tarvis säilitada klooni mida teiste meetoditega paljundada ei saa b. poogitud isendid on elujõulisemad c. sorti vaja kiiresti paljundada d. kiirendada taime kasvu ja seemnete valmimist e. vanade puude noorendamisel f. taimede kahjustatud osade taastamisel g. külmakindluse tõstmiseks (roosid, pöögi punaseleheline vorm –h pöök, ameerika pärn – h
juurtel“ ning mõnikord ka „laenatud tüvel“. Igakord aga ei õnnestu (või pole otstarbekas) seemneliselt saada isegi pookealust (näiteks, kui ka sorditaime põhiliik ei vilju või selle seeme ei idane); sel juhul võib ka alus olla paljundatud vegetatiivselt. Pookealuse ja pookoksa omavaheline ühendamine võib toimuda erinevatel viisidel, millest allpool. Pookimisega paljundatakse viljapuid ja ka ilupuude ja –põõsaste sorte ja vorme: püramiid- ja keravorme, lõhis-, kirju- ja punaselehelised ning täidisõielisi vorme, samuti roose, elulõngu ja sireleid. Dekoratiivse vormi iseärasustest või taime kasvatamise otstarbest olenevalt poogitakse kas juurekaelale (nt roose); juurekaelale poogitud taim ei aja kuigi palju metsikuid võrseid, mistõttu on hooldus lihtne juurekaelast vedi kõrgemale (viljapuud) tüvele, maapinnast 1 - 2 m kõrgusele (rippoksaliste ja tüvik-keravormide puhul); sel
annaabi.ee 
