(sirutamine ja painutamine) ning ümber sagitaaltelje (lähendamine ja kaugendamine), näiteks pöidla randme-kämblaliiges. Kolmeteljelised liigesed on keraliiges, pähkelliiges. Keraliiges erineb munaliigesest selles, et ta liigesauk on väiksemate mõõtmetega kui kaarjas liigespeand, nii saab toimuda vabam liikumine. Näiteks õlaliiges. Pähkelliiges on keraliigese erivariant (nt puusaliiges), milles liigeseauk ümbritseb reieluu pead rohkem kui poole kerapindalast. Lameliiges on ka veel üks keraliigese erivariantidest. Mõlemad liigespinnad on peaaegu siledad, ilmneb vaevu märgatav nõgusus ja kumerus. Lisaks liigespindade kujule on liikuvus piiratud veel nendes olevate liigesekihnu tugevuse tõttu, toimub vaid tühine rotatsioon ja mõningane liigespindade nihkumine teineteise suhtes. Nt randme-kämblaliiges. 2.Lihased, mis teostavad liigestes erinevaid liigutusi:
tõttu, kraapkonveier, kolbpump jne. Mootori valikul Pmin järgi see koormatakse üle. Pmax järgi valikul on mootor alakoormatud. Mootori valik keskmise koormuse järgi õigustab end ainult väikese koormuse 39.Valgustustehnilised mõõtühikud.Ruuminurk =A/r2 [sr], A on pindala osa, mida ruuminurk kujuteldava kõikumise korral. Suurte kõikumiste korral keskmise koormuse järgi valitud mootor kuumeneb üle, kuna ei kerapindalast eraldab, r on kera raadius. Valgusvoog =Kmint(de / d)*V()d, [lm]. Kus de / d on arvestata seda, et kaod sõltuvad voolu ruudust. Mootori soojenemise arvutamiseks on vaja teada ligikaudset kiirgusvoo spektraal tihedus, V() suhteline spektraalne valgusefektiivsus päevasel nägemisel, Km mootori mõõtmeid. Seejärel arvutatakse valitud mootori ületemperatuur konkreetse koormusdiagrammi maksimaalne valguslik efektiivsus
annaabi.ee 
