atsidofiilsed. Need, mille graanulid värvuvad neutraalsete ainetega, nim. neutrofiilsed granulotsüüdid. Neutrofiilsed jagunevad omakorda vastavalt tuuma küpsusastmele. Kui tegemist on noorte neutrofiilsetega, siis on nad kepptuumsed ja kui neutrofiilne granulotsüüd saab vanemaks, siis nim. teda segmentuumsed (siis võib tal olla 2-3 segmenti) Agranulotsüüdid jagunevad 2 rühma. Monotsüüdid ja lümfotsüüdid. Nende tsütoplasmas keralisust täpselt eristada ei saa, nad on homogeensema tsütoplasmaga. Erinevad valgevererakud on kindla sisaldusega veres. Erinevate leukotsüüdide protsentuaalset suhet veres kutsutakse leukotsütaalseks valemiks. Selle määramine on küllaltki levinud laboratoorne tegevus Erütrotsüüdid. 1 liitris veres on 4,5...5,5*10 astmes 12. Naistel mõnevõrra vähem kui meestel. Punalibled on kettakujulised tuumata rakud. Keskmine eluiga on 120 päeva.
atsidofiilsed. Need, mille graanulid värvuvad neutraalsete ainetega, nim. neutrofiilsed granulotsüüdid. Neutrofiilsed jagunevad omakorda vastavalt tuuma küpsusastmele. Kui tegemist on noorte neutrofiilsetega, siis on nad kepptuumsed ja kui neutrofiilne granulotsüüd saab vanemaks, siis nim. teda segmentuumsed (siis võib tal olla 2-3 segmenti) Agranulotsüüdid jagunevad 2 rühma. Monotsüüdid ja lümfotsüüdid. Nende tsütoplasmas keralisust täpselt eristada ei saa, nad on homogeensema tsütoplasmaga. Erinevad valgevererakud on kindla sisaldusega veres. Erinevate leukotsüüdide protsentuaalset suhet veres kutsutakse leukotsütaalseks valemiks. Selle määramine on küllaltki levinud laboratoorne tegevus. VEREGRUPID JA REESUSFAKTOR Inimese veres punalibledel võivad esineda nn. aglutinogeenid, mis oma iseloomult on antigeenid. Vereplasmas võivad esineda teatud antikehad, mida nim. aglutiniinideks. Need
annaabi.ee 
