saama valmiskujul toiduga. Ülejäänud aminohapped (asendavad) suudab inimene sünteesima lämmastiku sisaldavatest ühenditest. Valgu molekuli omadused sõltuvad aminohappete järjekorrast ja hulgast.. Valgu molekuli esimest järku struktuur on pepsiidsidemetga ühendatud aminohappejääkide vahel. Selle keerdumisel heeliksiks või kokkuvoltumisel moodustub teist järku struktuur. Valgu kolmanda järgu struktuur kujuneb heeliksi kokkukägardamisel kerajaks gloobuliks. Neljandat järku struktuurist räägitakse valkude juures, mille koostises on kaks või enam polüpeptiidi. Valgu struktuuri võivad lagundada: temp. Happed, alused mehaaniline töötlemine kiiritus Valkude bioloogilsed funktsioonid: 1)ensümaatiline ensüüm-valguline katalüsatoor Kiirendavad ainevahetuslikke reaktsioone ja tagavad selle, et ei toimuks tormiliselt. Iga ensüüm katalüüsib igat reaktsiooni. Mõningad ensüümid saavad töödata ainult liitunud
VAJALIKUD SIIS, KUI NEID ON PIISAVALT; HALVAD SIIS, KUI NEID ON LIIGA PALJU. MILLEST KOOSNEVAD VALGUD? AMINOHAPETEST. MILLINE ON AMINOHAPETE EHITUS? ALUSELISTE OMADUSTEGA AMINORÜHM (-NH4) JA HAPPELISTE OMADUSTEGA KARBOKSÜÜLRÜHM (-COOH). MILLISED ON VALGU MOLEKULIDE STRUKTUURID? ESIMENE JÄRK (PEPTIIDSIDEMETEGA ÜHENDATUD AMINOHAPPEJÄÄKIDE AHEL); TEINE JÄRK (KEERDUMINE KRUVIKUJULISEKS HEELIKSIS VÕI KÕRVUTI ASETSEVATE AHELATE VOLTUMINE); KOLMAS JÄRK (HEELIKSI KOKKUKEERDUMINE KERAJAKS KUJUKS E. GLOOBULIKS); NELJAS JÄRK (KAHE VÕI ENAMA POLÜEPITIIDI ÜHINEMINE). TEIST JÄRKU HOIAVAD KOOS VESINIKSIDEMED. MILLISED ON VALKUDE ÜLESANDED? ENSÜMAATILINE FUNKTSIOON (INIMESE SÜLJES ESINEV AMÜLAAS ALUSTAB TOIDU LÕHUSTAMIST); EHITUSLIK FUNKTSIOON (KÜÜNED, JUUKSED); TRANSPORTFUNKTSIOON (HEMOGLOBIIN KANNAB HAPNIKKU KOPSUDEST KUDEDESSE); RETSEPTORFUNKTSIOON (VÄLISKESKKONNA INFO EDASTAMINE RAKU SISEMUSSE); REGULATOORNE
kõõlused) , b) liitvalgud lisaks aminohappejääkidele teisi orgaanilisi aineid · Valkude struktuur a) Esimesejärguline (primaarstruktuur) aminohappejääkide järjestus b) Teisejärgustruktuur (sekundaarstruktuur) aminohappejääkide keerdumine biiheeliks(vedru) c) Kolmandajärgu struktuur (tertsiaalstruktuur) biiheeliksi kokkukägardumine kerajaks gloobuliks d) Neljandajärgu struktuur (kvaternaarstruktuur) tekib kahe või enama tertsiaalstruktuuriga ahela liitumisel Valgu struktuuri muutumine ehk dematuratisioon Kõrgema järgu struktuuri hävitamine - Juuste lokkimine, muna vahustamine või praadimine · Mehaanilisel teel · Kõrge temperatuuriga · Keemilisel teel · Kiirguse toimel Renaturatsioon Kõrgemat järku stuktuurid taastuvad Nt . vahustatud muna valge muutub vedelaks seismisega
vaheö. Kui tekivad polüpeptiidahela sees ja paralleerselt ahela teljega, siis on tegemist heeliks- tüübiga. Kui sidemed ühendavad kõrvuti polüpeptiidahelaid omavahel ja on ahea teljega risti, on tegu voltunud lamepoogna tüübiga Tertsiaalstruktuur kolmemõõtmeline ruumiline ehitus, mis tekib, kui polüpeptiidiahel, mille sekundaarstruktuur ei ole täielik, spetsiifiliselt kokku keerdub ja põimub kerajaks või ellipsoidiliseks moodustikseks. Enamik protoplasma valke ja ensüümib on globulaatsed. Kvarternaarstruktuur Mitme ruumiliselt korrastatud peptiidahela seostatud ühes molekulis. IIb FOTOSÜNTEES 1. Fotosünteesi mõiste. Fotosünteesi avastamine. Fotosüntees rohelistes taimedes ja fotosünteesivats bakterites kulgev protsess, mille käigus valgusenergia muudetakse orgaaniliste ühendite keemiliseks energiaks. Fotosüntees avastati 18. saj õhutoitumisteooria
Malm on habras, st on vähe löögikindel, väikese tõmbetugevusega aga suure kulumiskindlusega. ·Hallmalmis esineb süsinik vaba grafiidi lehekestena, see muudab malmi pehmemaks ja kergemini töödeldavaks. Omadustelt on hallmalm jäik ja suure survetugevusega. Hallmalmis lehekestena esinev süsinik © vähendab oluliselt malmi plastsust. · Plastse malmi saamiseks kasutatakse sulamilisandeid, muutmaks sisalduva süsiniku vormi kerajaks, mille tulemusena saadakse tunduvalt suurema plastsusega malm. · Tempermalm saadaks valgest malmist, mida kuumutatakse (lõõmutatakse) 850oC juures. Sellise protseduuri tulemusena muutub sisalduva grafiidi vorm ja seega suurenevad mõnevõrra malmi plastsed omadused ja löögikindlus. Malmid on kasutusel põhiliselt masinaehituses aga ka santehnilised tooteid (torud jms) valmistatakse malmist. Malm on habras. Lisandid S ja P murendavad vastavalt kuuma ja külma malmi haprust
c n -,e=takse lipoproteii- *ur-braani koostisse. alke r111sg6 on liitunud i --e-Ceid nimetatakse 2,15. Valgu molekuli esimest jdrku struktuur on peptiidsidemetega i.ihendatud aminohappejddkide ahel. ?t Selle keerdumisel heeliksiks (a) v6i kokkuvoltumisel (b) moodustub teist jdrku struktuur. Valgu kolman- dat jdrku struktuur kujuneb heeliksi kokkukdgardumisel kerajaks gloobuliks. Neljandat jdrku struktuurist rddgitakse valkude juures, mille koostises on kaks v6i enam poliipeptiidi. t"r '.brirn Kuidas muutub valkude struktuur? Kui valgulahust kuumutada, siis soojusenergia ei katke. Seet6ttu jiiiib peptiidahel ptisima ja
annaabi.ee 
