Tavalised metallitooted olid relvad ning ehted. Kogu pronksi- ja rauaaja keraamika on valmistatud käsitsi, ilma ketra kasutamata. Pinnatöötlusviisidena olid vaadeldava ajajärgu jämekeraamikas levinud tasandamine, riipimine ja tekstiilivajutused, kusjuures küllalt tihti kasutati ühe ja sama nõu valmistamisel kahte või isegi kõike kolme varianti korraga. Savinõude ornament on küllaltki mitmekesine, vastavalt ornamendi eripärale jagatakse keraamikastiilid nöör- ja kammkeraamikaks. Muudest käsitööaladest on arheoloogilises aineses paremini esindatud puutöö ja luuesemete valmistamine. Põllumajanduse ja käsitöö areng tõi kaasa ka muudatusi ühiskonnastruktuuris. Parematel alades esineva maanappuse tõttu hakkasid inimesed rohkem suhtlema ning koostööd tegema. Ka metalliitöö (metalli hankimine, ümbersulatamine ja turustamine) tõi endaga kaasa suuremate inimrühmade kooselu ja koos töötamise kindlustatud asulates. Matmiskombed
Valgevenest, lõunarühm Saksamaa lääneosa ja Tsehhi. Arvatakse, et põhjarühmas, läänerühmas ja osaliselt ka lõunarühmas sai pärast lehterpeekerkultuuri lõppu alguse nöörkeraamika kultuur. Idarühmas algas pärast selle lõppu aga keraamforate kultuur. Kultuuri vanimad C14 dateeringud on saadud idarühmast Poola alalt, kuid ka põhjarühmast on saadud mõningaid enam-vähem samavanu dateeringuid (u 4200 eKr). Keraamikastiilid varieeruvad eri piirkondades ja eri aegadel. Algul ei olnud savinõud peaaegu üldse kaunistatud. Kui neid aga kaunistama hakati, siis oli enamasti kasutati abstraktset ja geomeetrilist ornamenti. Lehterpeekrite kultuuri lõpu pool muutub põhja- ja läänerühmas ornament jälle väheseks või kaob hoopis. 11 Matmiskombed mitmekesised. Ümmargused ja pikad kääpad, neis mitmeid erinevaid
annaabi.ee 
