) Hariduskeskus pakub: * kunstiharidusprogrammid Kumu näituste põhjal lastele, noortele ja täiskasvanutele; * muuseumikool: loengud, kunstistuudio, õpitoad, kunstiklubid lastele ja täiskasvanutele; * kunstiprojektid Kumu näitusesaalides, ateljeedes, õueterritooriumil ja mujal ning nende põhjal koostatud näitused. * Kunstiharidusprogrammides osalejad saavad õppida professionaalsete kunstnike ja kunstipedagoogide juhendamisel ning nende kasutada on keraamikaateljee, graafikaateljee, üldateljee ja auditoorium. Raamatukogu ja arhiiv Erialaraamatukogu on eelkõige mõeldud muuseumi oma teaduslike töötajate, aga ka teiste kolleegide teenindamiseks. Koguhoidlad Hoidlad on arvestatud muuseumi praeguste ja tulevaste kogude hoidmiseks. Hoidlate asukoht hoone keldris võimaldab hea ühenduse näituseruumide, näituste ettevalmistamise ruumide, laadimisruumi ja restaureerimise töökodadega. Hoidlates tagatakse nõuetekohane temperatuuri ja niiskusreziim.
(1943), "Hommikuserenaad" (1942). Sõjajärgne aeg 1946-1954. Pärast sõda sai Picassost väga tuntud avaliku elu tegelane. Picasso selleaegsed pildid on poliitilise sisuga, kuigi tema loomingus on otseselt poliitiliste tööde osakaal väga väike. Kunstnik tõmbus järk järgult Pariisi elust tagasi. Eksperimenteeris ohtrasti uute kunstitehnikatega, eelkõige keraamikaga, mis paelus teda intensiivselt mitu aastat ning milles jõudis ta tugevalt isikupärase laadini. Seadis sisse enda keraamikaateljee, kus lõi lugematul hulgal taldrikuid, tasse ja vaase. Väga tähtsale kohale tõusis litograafia, milles lõi ta naispeade seeria. 1950.aastatel loodud skulptuurid on inspireeritud laste mänguasjadest. Sõjajärgseid töid: "Sõda" (1952), "Korea veresaun" (1951), "Francoise lillena" (1946), "Jõuluvana" (1953), "Claude joonistamas, Francoise ja Paloma" (1954). Hiline looming 1954-1973. Elu lõpupoole tabas Picassot loomepalang. Ta püüdis kinnitada, et ta võimed pole
annaabi.ee 
