PNEUMAATILISE KÄIVITUSKLAPI TÖÖPÕHIMÕTE: Peale käivitusklapi avamist voolab õhk peakäivitusklapi peale ja see on käivitusõhk, kuna klapp on suletud, sest klapitaldriku tasakaalustusjõud hoiab klappi suletuna. Õhujagajast kolvi peale tulev juhtõhu impulss surub kolvile ja see omakorda mõjub klapile, mis avaneb ja seega avab trassi õhule, ning käivitusõhk pääseb silindrisse. Silindrisse pääsenult mõjub see kolvile ja seega pannakse läbi kolvi mootori vänt – kepsmehanism pöörlema, mille tulemusel pöördub ka õhujagaja negatiivse profiiliga nukkketas asendisse, kus lõpetatakse silindrisse õhu andmine. AUTOMAAT KÄIVITUSKLAPP Töötab nagu pumbaklapp so. Rõhkude vahe põhimõttel. Koosneb 1. kork, 2. õhukanal, 3. klapp, 4. vedru, 5. klapisäär, 6. stopper, 7. klapi korpus, 8. klapi kaan Kui õhujagajast tuleva õhusurve ületab vedru jõu avaneb klapp ja õhk pääseb
- Gaasijaotusseadme funktsioone täidab täielikult või osaliselt mootori kolb. - Kahetaktilisel mootoril kütuse põlemiseks vajalik õhk surutakse silindrisse atmosfäärirõhust kõrgema rõhuga. - Töötanud gaaside väljatõrjumine silindrist toimub läbipuhkeõhuga. MOOTORI EHITUS I SPM kere osad • alusraam • tugipukk • silindrid • silindrikaas II vänt – kepsmehanism kolb keps väntvõll III gaasijaotis mehhanism klapid nookurid tõukurid nukkvõll sisselaskeaknad (2 taktiline mootor) väljalaskeaknad ( 2 taktiline mootor) IV SPM teenindavad süsteemid õlitussüsteem kütusesüsteem jahutussüsteem käivitus / reverseerimis – süsteem ülelaadimissüsteem ALUSRAAM
annaabi.ee 
