Suurendas loomade arvu laudas ja laste oma toas, paljud surid haigustesse või muidu kurvast juhusest. Suuret lastega oli ka probleeme. Nimelt näeme juhtumit milles mängis rolli vahepeal poodi töötsma pandud Väike-Jürka kes oli alguses Antsule karjaseks läinud. Üks päev sisenesid Antsu poeg ja tütar Elenoore kelle oli poodi koolivaheajal asja. Noort-Antsu ärritas aga see, et Jürka vahest tema õega paar sõnavahetas ja ta ähvardas Jürkat keppiga millele see vastas, et las õde jätku teda rahule. Selle peale tuli Elenoore järgmisel päeval ka poodi ja küsis mis toimub, et ta häirib Jürkat vä? Jürka kasutas seda, et noormehel oli kepp käes kui ta seda lausu ja kui preili päris kas oli tal kavas lüüa lausus Jürka proovigu ainult, Elenoor ehmus ja päris kas see on ähvardsus. Oma sarvedega pakus ta aga Elenoorile nalja ja too peale mõttepausi kutsust teda sosistades kõrva öösel rukki äärde vastu metsa. Sel ööl aga
Üldiselt tundis Leemet koopast päevavalgesse tulles üldist väsimust ja hoolimatust kõige suhtes. Endisesse koju kõndides, et magama minna ööseks nägi ta korra ka küla kuid seal märkas ta vaid varemeid ja see tekkitas temas huvi, sest kuhu oleks võinud terev külatäis rahvast minna? Tema vanaisaga ju küla maha ei põletanud. Varemete vahel liikus ka mingi inimene. Leemet läks lähemale uurima ja leidis, et kuju on Johannes. Johannes kes hoidis Leemetit vana mehe keppiga eemale rääkis kuidas ausad ja väärikad raudmehed tulid ja Leemeti ning ta paganliku sõbra teoste eest milleks oli ka püha piiskopi tappmine küla maha põletasid. Kui Johannes üritas selgitada, et nemad on ristitud inimesed kes ei tõstaks kunagi kätt kõrgete ülemate vastu vastasid rüütlid, et neil ei ole vaega vahet teha nende vahel ning nad on kõik alles kultuuritud ja auta metsalsed kellel tuleb oma kaaslaste sigaduste eest maksta.
annaabi.ee 
