altsaksofoni võimalused on ammendatud. Mängis 1940.aastate lõpus ja 1950-ndate alguses Jimmy Heathi, Dizzy Gillespie ja Duke Ellingtoni ansamblites. 1955 aasta lõpus palkas ta Miles Davis, mis dzässi maailmas tähendas tõelist läbi löömist. STAN GETZ Stan Getz (2. veebruar 1927 Philadelphia 6. juuni 1991 Malibu, California) oli USA tenorsaksofonist. Juba 16-aastaselt mängis ta Jack Teagardeni bändis. Aastatel 19441946 kuulus Getz Stan Kentoni ja Benny Goodmani bigbändide koosseisu. 1947. aastal tegi ta koostööd Zoot Simsi ja Herbie Stewardiga, 1948. aastal lõi kaasa Ralph Burnsi plaadil "Early Autumn". Järgnevad 25 aastat püsis Getz kindlalt populaarsemate saksofonistide seas maailmas. 1950. aastate keskel langes Stan Getz sõltuvusse narkootikumidest. Sarnaselt mitmetele teistele Ameerika muusikutele nagu Kenny Clarke viibis ka tema 1950. aastate lõpul n-ö paguluses Skandinaavias. 1961. aastal läks ta
keelpillidel ja väiksem rütmil. Kõne alla võib tulla ka variant, et sõna “sümfooniline” on sisse toodud hoopis kriitikute lepitamiseks. Reaalne on veel üks hüpoteetiline oletus – Veebelini võis olla jõudnud info progressiivse džässi (mida kutsuti ka sümfooniliseks džässiks) põhimõtetest ja ta üritas operatiivselt uue stiiliga kaasa minna. Selle oletuse vastu räägib siiski fakt, et Stan Kentoni orkester tuli selle uue stiiliga avalikkuse ette alles 1941. aastal, samas on selge, et sellele pidi eelnema teoreetiline arutlus (ajakirjanduses, raadios?), millega Veebel võis kursis olla. Selle oletuse poolt räägib nüanss, et kuigi ka tema varasematel kontsertidel olid koosseisus keelpillid, kasutab ta sellist määratlust alles nüüd. Omapärane stiilinimetus on 1. osa 2. numbril – jazz-sümfooniline impressioon. Esimeses osas
annaabi.ee 
