rahvaste mõjutustel. Kõlarikkus ja rütm saavutati ühelt poolt tänu tõhkude korrapärasusele, teiselt poolt alliteratsioonide abil. "Edda"-lauludega samal ajal või hoopis veidi varemgi levis Islandil skaldide luule. Skaldid olid elukutselised laulikud, kes kuulusid kuningate ja ülikute kaaskonda ning ülistasid oma luules nende kangelastegusid. Nad paistsid silma eriti arenenud värsikunstiga nad olevat tundnud 136 värsiliiki. Nende luulet iseloomustab veel kenningiterohkus. 1.3. Keskaegsed kangelaslaulud - Neid peetakse ka mõnede rahvaste eeposteks. - Neid esitasid rändlaulikud, keda Prantsusmaal nimetati zonglöörideks, Saksamaal spiilmannideks ja Hispaanias hulgaarideks. Nad rändasid ühest maakohast teise, esinesid peamiselt pühade ajal linna- ja külaplatsidel. Nende esinemised olid rahvalikud etendused, kus lisaks laulu või laulkõne (retsitatiivi)
Luule tuli hiljem romaani rahvaste mõjutustel. Kõlarikkus ja rütm saavutati ühelt poolt tänu tõhkude korrapärasusele, teiselt poolt alliteratsioonide abil. "Edda"-lauludega samal ajal või hoopis veidi varemgi levis Islandil skaldide luule. Skaldid olid elukutselised laulikud, kes kuulusid kuningate ja ülikute kaaskonda ning ülistasid oma luules nende kangelastegusid. Nad paistsid silma eriti arenenud värsikunstiga nad olevat tundnud 136 värsiliiki. Nende luulet iseloomustab veel kenningiterohkus. Prantsuse kangelaslaul ,,Rolandi laul" on kirja pandud 11.sajandil, aga ainestik leidis aset 8.sajandi lõpus. Räägib Karl Suure sõjaretkest Hispaaniasse (mauride ehk araablaste vastu) ja lõpuks otsustab kodumaale naaseda. Et vältida ootamatuid rünnakuid, jäetakse järelvägi tagalat kaitsma, ent alatud araablased rikuvad kokkulepet ja tungivad järelväele kallale. Roland hakkab pasunat puhuma, kuigi Oliver ütleb, et on liiga hilja
annaabi.ee 
