Surm 5. augustil 1962 kell 4.25 helistas Dr. Ralph Greenson, Monroe psühhiaater, politseisse ja teatas, et Marilyn leiti oma voodist surnuna, kas siis ettekavatsetud enesetapu või aastaid kestnud enesehävituslike impulsside ajel aset leidnud õnnetuse ohvrina. Ta oli kõigest 36 aastane. Lahkamisel leiti tema kehast mürkaineid ja surma põhjuseks loeti enesetapp läbi unerohu üledoosi. On kahtlustatud ka mõrva ning on teooriaid, et Kennedyd olid kuidagi asjaga seotud. President Kennedy oli viimane inimene, kellele Monroe helistas. Monroe surnukeha lamab Westwood Village Memorial Park Cemetery krüptis Los Angeleses. Krüpt täpselt Monroe krüpti peal pandi oksjonile ja selle sai üks jaapanlane 4,6 dollari eest, kuid tal tekkisid maksmisraskused. Playboy ajakirja asutaja Hugh Hefter, kes ei ole mitte kunagi Monroega kohutunud, ostis krüpti Monroe'st vasakul
tõepoolest pähe presidenti tulistada, siis ma arvan, et me ei suuda teda takistada." Suurim viga, mis tol hetkel tehti, oli presidendi marsruudi avaldamine ajalehes ,,Times Herald". Reis möödus edukalt ning 22. novembril 11:38 saabus president Dallasesse. Lennujaamahoone kihas politsenikest ning kohal oli nii poolehoidjaid kui vastaseid. Kennedy kätles fännidega ning viidi suure tumesinise Lincolniga ära. Kell 11:55 hakkas kolonn mootorratturitest eskordi saatel liikuma. Kennedyd olid ihukaitsjatest ümbritsetud, lisaks osalesid rongkäigus veel Texase kuberner John B. Connaly enda naise Nelliga ning asepresident Lyndon B. Johnson enda abikaasaga. Mida kesklinnale lähemale korteez jõudis, seda rohkem pidid nad kiirust vähendama. Kesklinnas oli aplaus presidendi tervitamiseks väga tugev. Kell oli 12:30, kui Kennedy möödus kooliõpikute laost, kus varjas end Lee Harvey Oswald, ning kõlasid lasud. Esimene lask läks läbi
annaabi.ee 
